Pärast jaanuaritormi sai tuulemurdu harvesteridega koristama hakata alles jaanuari lõpus, kui meile jõudis tõeline talv, sest varem olid metsad väga pehmed. Saemehed hakkasid küll varem tööle, kuid tüvede metsast kättesaamisega oli tõsiseid probleeme.
Esialgu hinnati tormikahjudeks Jõgevamaa riigimetsas 37 000 tihumeetrit puitu, praeguse seisuga on see number veidi suurem ehk 46 024 tihumeetrit, millest umbes 24 000 tihumeetrit Põltsamaa metskonna metsades.
?Kui palju torm tegelikult pahandust tegi, selgub siis, kui kõik on juba koristatud,? ütles Põltsamaa metsaülem Avo Jürissaar.
Mehed ja masinad teenivad Rootsis rohkem
Praegu töötab Põltsamaa metskonnas kaks harvesteri, nädalavahetuseks lisandub kolmas. ?Kõik oleks hästi, kui mõnd harvesteri jälle nädala pärast Rootsi ei viidaks,? tunnistas Jürissaar.
Rootsi on tuulemurdu koristama läinud Eestist välja palju tehnikat ja mehigi, sest seal pakutakse tunduvalt suuremat tasu. Veel sügisel räägiti, et BRC plats Tallinnas oli harvestere täis, sest firmad ei jõudnud enam liisingumakseid tasuda, sest lausvihmadega pehmeks muutunud metsad tehnikat ei kandnud. Praegu on see plats täiesti tühi, peale mõne vana kasutuskõlbmatu romu sealt moodsat metsatehnikat ei leia.
Pikknurme metsaülem Aadu Koll ütles, et nende esialgu 6000 tihumeetrile hinnatud tormimurrust peaks pool olema üles töötatud. “Oleks rohkemgi, kui saaks harvestere rentida. Paraku on enamik masinaid Rootsis või teel sinna,” ütles Pikknurme metsaülem. Nii jääb loota peamiselt oma töömeestele.
Tema hinnangul on mets väikesest külmalainest hoolimata ikka üsna pehme, sest lumi tuli külmumata maale ja nüüd ei külmugi metsas pinnas sügavalt.
Halliku metsaülem Jüri Koort rääkis, et nende metskonna maadel jäävad tänavused tormikahjud tagasihoidlikuks, esialgu hinnati kahjusummaks umbes 3500 tihumeetrit puitu. Koristatud oli vahetult enne iseseisvuspäeva umbes kolmandik. Tormimurdu koristavad enamasti oma töömehed, ka on sõlmitud lepinguid firmadega.
Kõike ei tasugi ära koristada
“Kogu tuulemurru koristamine ei tasu kindlasti ära, sest 10-15 tihumeetri kaugelt metsast välja tirimine ei tasu majanduslikult ära,” märkis Koort. Küttepuid ise teha soovivale inimesele võib jälle taoline kogus olla just paras, küsimus on selles, kui pikk maa tuleb traktoriga puude järele sõita.
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse andmetel plaanivad erametsaomanikud maakonnas sanitaarraiet teha 14 376 tihumeetrit.
Avo Jürissaar ei osanud öelda, kui palju eraomanikud on oma metsadest juba tuulemurdu suutnud üles töötada. ?Võib-olla mõni omanik ei teagi, kui palju tal metsa maas on,? nentis ta.
Möödunud pühapäeval ütles Riigimetsade Majandamise Keskuse (RMK) peadirektor Ülo Viilup, et kogu Eestis on tormimurrust koristatud umbes kolmandik ja kevadeks tõenäoliselt kõikjal töödega ühele poole ei saa, sest korralikku talve on olnud võrdlemisi vähe.
ERALDI KASTI
Nõuanded tormimurru koristajatele
*Kui kogemusi pole, tuleks asjatundja poole pöörduda, paar päeva tema käe all töötamist õppida ja siis lihtsamast pihta hakata.
*Metsas ei töötata joobnult või väsinuna.
*Kiiver peab igal juhul peas olema, see kaitseb silmi ja kõrvu.
*Mingil juhul ei tohi saagi töötades tõsta kõrgemale kui silmade kõrgusele.
*Kõrgemal olevad puud tuleb traktoriga maha tõmmata.
*Tüvesid laasides on näha, mismoodi puud pinges on. Enne lõikamist tuleb selgeks teha, kuidas tüvi ennast visata võib. Võib saagida vähehaaval ja vaadata, mida puu tegema hakkab.
*Kui puu sae kinni pigistab, näitab see, et puu pinget on valesti arvestatud.
*Mida ise teha ei oska, see tuleb sinnapaika jätta.
*Üksi töötades peaks kindlasti mobiiltelefon taskus olema, et vajadusel abi kutsuda.
HELVE LAASIK
