Rakvere Teater lõpetas möödunud laupäeval Rakvere kesklinnas asuvas taaskasutuskeskuses Vahejaam peetud kadunud asjade turuga oma sisehooaja ja läks üle suveajale. Täna esietendubki Rakvere nn spordikirikus üks teatri tänavustest suvelavastustest “Kadunud tsirkus”. 26. juunil näeb publik teatri väikeses saalis teist suvelavastust “Torm”.
“Kadunud tsirkus” sai alguse Tõnis Mägi ja Bonzo, kes mõlemad on tuntud nii laulja kui ka näitlejana, ühisest soovist teha lavastuslike elementidega kontsert. Kui nad selle mõttega Rakvere Teatri peanäitejuhi Üllar Saaremäe jutule läksid, pühendas too omakorda asjasse dramaturg Urmas Lennuki, kes kontserdi jaoks raamloo kirjutas. Lugu on, tõsi küll, proovide käigus mõnevõrra teisenenud, sest Lennuk on lavastaja ja näitlejate soovil mitmeid mono- ja dialooge juurde kirjutanud.
Nüüd võib Mäksil, Bonzol ja teistel asjaosalistel “Kadunud tsirkusega” minna nii, nagu Tiit Piibelehel “Pisuhännas”, et jänest läksid laskma, aga põdra saavad. See tähendab, et hakkasid kontserti tegema, aga tuleb välja lavastus, milles on rohkem teatrit kui mõneski tugeva teatriambitsiooniga tehtud tükis. Möödunudneljapäevases proovis ja “Kadunud asjade turul” nähtud nappide katkete põhjal ei julge küll veel kindlalt nii väita, aga selline võimalus igatahes on.
„Kadunud tsirkuses” kehastavad Mäks ja Bonzo Saksi ja Bändzot, kes välimuselt meenutavad kloune, aga kes niisama hästi võivad Üllar Saaremäe sõnul olla ka inglid või haldjad. Nad ühinevad ühel heal päeval rändtsirkusetrupiga, mille liikmed direktoriga eesotsas on langenud rutiini ega mäleta enam ammu, mis asja nad algselt tsirkuses ajasid või kuhu (nii füüsilises kui ka vaimses mõttes) teel olid. Seepärast ei armasta neid enam ka publik. Kaks võõrast ongi tulnud selleks, et aidata tsirkusetrupi liikmetel olulised asjad meelde tuletada ning neile taas õige teeots kätte juhatada.
Peale Tõnis Mägi ja Bonzo ehk Andrus Albrechti teeb lavastuses kaasa teinegi unikaalne näitlejatepaar Alo Kurvits ja Mait Trink, kellel kasvuvahet ei vähem ega rohkem kui 70 cm (Kurvits on 133 ja Trink 203 cm pikk).
“Nende meeste jõulupeole saamise eest hakatakse varsti rohkem maksma kui Sepa ja Avandi eest,” viskas Saaremäe kildu.
Kurvits ja Trink, kes “Kadunud tsirkuses” kehastavad Sebrat ja Karu, pole kaugeltki ainult koomikud. Õigemini: ka siis, kui nad nalja teevad, on selles mingi hingekriipiv alatoon.
Meie mees Rakveres
Veel teevad tükis kaasa Peeter Tammearu, Liisa Aibel, Kärt Johanson ja Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja vilistlane Heigo Teder, kes on hetkel ameti poolest küll Rakvere Teatri projektijuht, ent keda võib tihti ka lavalaudadel näha.
Ehkki kontserdist sai pigem lavastus, on lauludel “Kadunud tsirkuses” endiselt suur osakaal. Laulud on Tõnis Mägi ja Bonzo kirjutanud ise, kasutades nii nende endi kui ka mitme luuletaja tekste. Etenduse saatemuusika on Rakvere Linnaorkestrilt.
Mängupaigast niipalju, et spordikirikuks nimetatav hoone Rakveres Võimla tänava alguses valmis 1940. aastal nimeka arhitekti Alar Kotli projekti järgi Pauluse koguduse pühakojaks, ent jõudis sellena funktsioneerida vaid 11 aastat: siis liideti Pauluse kogudus Kolmainu kogudusega ja kirik ehitati ümber võimlaks. Nüüd on linnavalitsusel plaan hoone taas ümber ehitada – sedakorda Arvo Pärdi nime kandvaks muusikamajaks. Nii et kes tahab tajuda kontrasti praeguse natuke räämas võimla ja tulevase uhke muusikamaja vahel, sel on praegu õige aeg hoonega esimene tutvus teha.
Kui “Kadunud tsirkust” on võimalik vaadata ainult tänavuse suve seitsmel õhtul (viimane etendus on 9. juulil), siis 26. juunil Rakvere Teatri väikeses saalis esietenduv “Torm” jääb teatri püsirepertuaari, nii et kes juuni lõpus ja juuli algul (viimane suvine etendus on 3. juulil) selle vaatamiseks aega ei leia, saab seda teha hiljem. Hendrik Toompere juuniorile on “Tormi” lavastamine juba neljas kokkupuude Rakvere Teatri trupiga, ent alles esimene katse Shakespeare’i kallal “pureda”.
Mängus uued lavajõud
“Algul tundus mulle, et “Torm” on puhtalt muinasjutuline lugu ja tahtsin tõsta selle konteksti, mis muinasjutu välistab,” ütles Hendrik Toompere. </span>“Näiteks kujutasin ette, et peategelane Prospero võiks olla nagu mingi Kopli maniakk, kes peab enda juures vangistuses seksiorje. Näitlejatele ma sellisest tõlgendusvõimalusest rääkida ei jõudnud: enne sain aru, et muinasjutulise koore all on niigi peidus päris realistlik lugu ja nüüdseks on lavastuse kontseptsioon juba loomulikul viisil paika “loksunud”.”
Peaosa mängib “Tormis” Tarvo Sõmer ning Rakvere Teatri trupi kogenumate liikmete kõrval teevad selles kaasa ka teatri värsked, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli tänavusest ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstiosakonna mullusest lennust pärit lavajõud, kellest osa juba trupiga liitunud, osa liitumas ning osa jäävad tegutsema rollilepingu alusel. Ühtekokku saab Rakvere teatri trupp juurde seitse noort näitlejat.
Rakvere Teatri suvehooaja kolmanda lavastusena on Turu platsi äärse vana pangamaja omapärase atmosfääriga saalis võimalik veel homme ja ülehomme vaadata juba möödunud aastal esietendunud ja kõvasti tunnustust leidnud lavastust “Toatüdrukud”: Ülle Lichtfeldt pälvis selles mängitava Solange’i rolli eest aasta parima naisnäitleja preemia ja lavastuse kujundanud Ervin Õunapuu aasta parima teatrikunstniku preemia. Jean Genet’ kriminaalse, erootilise ja iroonilise alatooniga lavaloo, kus nii mõnedki otsad jäävad lõpuni lahtiseks, lavastas samuti Hendrik Toompere juunior ning Lichtfeldtile on seal võrdväärseteks lavapartneriteks Tiina Mälberg ja Anneli Rahkema.
Tõeliseks teatrimölluks läheb Rakveres aga 7. juulil, sest siis algab seal taas neli päeva kestev rahvusvaheline festival Baltoscandal. Ent sellest edaspidi.
i
RIINA MÄGI
