Laupäeval Torma rahvamajas toimunud pidulikul koosviibimisel kuulutati Torma Jõgeva valla kevadkeskuseks. Tseremooniale järgnes nimekale rahvatantsu- ja võimlemispedagoogile Anna Raudkatsile pühendatud Torma XIV rahvapidu.
Laupäeva õhtul tulid Torma rahvamajas publiku ette õhtujuhid esinejanimedega Mafalda ja Loreida, ja rõõmustasid, et nad on jõudnud paika, mis kuulutakse Jõgeva valla kevadekeskuseks. Vallavanem Aare Olgo märkis, et Jõgeva vallas on algatatud piirkondade omapära paremaks esile toomiseks, seniste traditsioonide edendamiseks ja uute loomiseks idee siduda paikkondi aastaaegadega.
„Tormat on peetud igati sobivaks valla kevadkeskuseks. Tubliks kaasaaitajaks idee ellu viimisele on koos oma abilistega Torma ja Vaiatu rahvamajade kultuurijuht Liina Abram, kes praegusesse ametisse asus tööle hiljuti, kuid kes tragi kultuuritegijana juba pikemat aega tuntud.”
Kevadsündmused seotud Jakobsoniga
Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar andis nii Jõgeva linna kui ka valla talvekeskuse esindajana Liina Abramile üle aastaajakeskuste projekti sümboliks loodud rändkarika ja soovis talle edu ja energiat kevadsündmuste korraldamisel Torma kandis.
Ojasaar meenutas seda, mis tänavu talvel Jõgevale elevust ja positiivsust tõid. Tema sõnul jõuab rändkarikas Jõgeva linna tagasi tänavu advendiajal.
Kevadekeskus Torma nimel kõne pidanud kultuurijuht Liina Abram ütles, et teemakohased sündmused said alguse 9. märtsil kevadet tervitava naiste tantsupeoga Vaiatu rahavamajas. Kevadistest üritustest nimetas ta veel ka 12. aprillil Carl Robert Jakobsoni nimelises Torma põhikoolis peetavat Jakobsoni kõnevõistlust. Samuti 19. mail peetavat Jakobsoni talupäeva ja laata Vaiatu pargis, mis sel aastal tuleb eriti huvitava ja mitmekülgse programmiga. Nii näiteks oodatakse Põltsamaalt esinema jahisarvede ansamblit.
Kultuuritöö koordineerija Tiina Tegelmann Jõgevamaa kultuurikojast tõi Tormasse tervitusi Kuremaa kui Jõgeva valla suvekeskuse esindajana. Plaanikohaselt kuulutakse Kuremaa Jõgeva valla suvekeskuseks 21. juunil kell 18.54 (kui ametlikult algab suvi – toim) Kuremaa järve rannas.
Piibliloost lähtuvalt mõtestas Torma kui keskuse rolli lahti EELK Torma Maarja koguduse õpetaja Mehis Pupart, kes luges ka palve.
Rahvatantsu ja võimlemispedagoogile, Eesti rahvatantsude kogujale ja selle valdkonna terminoloogia loojale Anna Raudkatsile pühendatud rahvapeo avas Torma rahvamuusikaansambel, juhendaja Mare Talve. Rahvatantse esitasid seejärel Torma naisrühm (juhendaja Julia Tross), Paunvere Tootsid-Teeled segarühm (Virve Muser), Vaiatu naisrühm Somel (Liina Abram), Reola segarühm (Kalli Ird) Tartumaalt, Mustvee kultuurikeskuse võimlemisrühm Peipsi piigad (Liina Abram), Sadala-Laiuse segarühm (Virve Muser) ja Lümati segarühm Lahe Tartumaalt Peipsiääre vallast (Julia Tross).
Raudkatsi lai ampluaa
Õhtujuhtide Mafalda ja Loreida võru murdes räägitud vahetekstides põimus huumor tõsisema osaga. Nad rääkisid, kuidas kahe kuulsa naise, Anna Raudkatsi ja helilooja Miina Härma koostöös sündis populaarne tants Tuljak. Lisaks soovitasid kõikides koolides järgida Anna Raudkatsi ideed, et kehalise kasvatuse tundides võiks õppida ka rahvatantsu.
Veel tehti juttu sõlest, mille Anna Raudkatsi Helsingi Ülikooli lõpusõrmusest valmistas kunstnik Albert Hansen ja millest on saanud rahvatantsijate talisman. Seda sõlge on kandnud rahvatantsu korüfeed Helju Mikkel, Kristjan Torop ja Mait Agu. Praegu hoitakse talismani Eesti teatri- ja muusikamuuseumis.
Rääkides Anna Raudkatsist väärib lisamist ka fakt, et ta tegeles suusatamise propageerimisega ning korraldas mitmekümne osalejaga suusamatka Tartumaalt Haaslavast Sinimägedesse.
Peokavas esinenud kultuurikollektiive ja nende juhendajaid tänas Torma Kultuur MTÜ juhatuse liige ja Torma naisrühma esindaja Evi Štukert. Torma naisrüma eestvedamisel hakatigi Tormas Anna Raudkatsile pühendatud pidusid korraldama. Eraldi tänusõnad lausus Štukert kultuurijuht Liina Abramile.
„Arvestades kultuuriajalugu, sobib Torma väga hästi Jõgeva valla kevadekeskuseks. See on väga õige koht,” ütles rahvapeol tantsuks mänginud Väägvere külakapelli juhendaja Ülle Kool Vooremaale.
„Tormat ja Väägveret seob seegi, et mõlemal paigal on oluline roll Eesti puhkpillimuusika ajaloos.”
JAAN LUKAS
