Lauda juurdeehitus läks Torma Põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili sõnul maksma üle 20 miljoni krooni, millest osa on PRIA toetus.
Uus laut tähendab Torma Põllumajandusosaühingule kogu lüpsikarja koondamist ühe katuse alla. Moodne laut võimaldab kulude kokkuhoidu nii tööjõu osas kui ka energia, pesu-ja desoainete ning veega. Piima jahutamisel vabanev soojus läheb aga pesuvee soojendamiseks ning olmeruumide kütmiseks.
Lehmad jalutavad vabalt ringi
Uues laudas liiguvad lehmad vabalt ringi nagu ka 2002. aastal valminud suurfarmi osas. Farmijuhataja Liivi Pavlihhina sõnul on liikumine oluline lehmade tervisele. Lehmad söövad, millal tahavad, sest segusööt on pidevalt saadaval. Tormas valmistatakse nelja sorti sööta vastavalt loomade väljalüpsile.
Ka on uues laudas puhastamis-sügamisharjad, mida loomad uue suurfarmi esimeseski järgus meelsasti kasutasid.
Uutes lautades pole lagesid ega tavapäraseid aknaid, betoonsein ulatub lehma turjani, ülejäänud osa seinast katuseni on avatud. Õhu liikumine on ehituslike võtetega nii korraldatud, et väljas võib lõõtsuda vali tuul, kuid laudas pole seda tunda. Talvel tõmmatakse sinna ette sünteetilisest materjalist kardinad. Talvel langeb temperatuur laudas alla nullkraadi, kuid teadlased väidavad, et miinus viis kraadi on lehmale kõige sobivam temperatuur.
Kari saab lüpstud kolme-nelja tunniga
Tormas on juba 2002. aastast, kui valmis esimene moodne suurfarm, kasutusel Strangko 2×20 paralleelplats, mis võimaldab lüpsta 160 lehma tunnis. Kogu kari saab seega lüpstud 3-4 tunniga, päevas lüpstakse Torma karja kolm korda.
Paralleelplatsil asuvad lehmad rööpselt. Lüpsjad ei pea ühe looma lüpsmiseks kolm-neli korda kummardama, vaid töötavad püstiasendis. Lehmad ei saa lüpsjat lüüa.
Lüpsjaid on kokku kolm, neist on korraga tööl kaks.
Farmi juhataja Liivi Pavlihhina rääkis, et iga lehma tagajala küljes on transponder, mis tuvastab looma lüpsiplatsile ilmudes tema numbri ja annab selle arvutisüsteemile teada.
“Lüpsiplatsil on kahe lehma peale juhtpult, mille tabloole tulevad andmed lehma ja tema lüpsitulemuste kohta. Elektrooniline piimamõõtur registreerib lüpstud piima koguse, lüpsi kestuse ja piima elektrijuhtivuse. Kõik need andmed salvestatakse arvutisse, samuti saab arvutist infot lehma tervisliku seisundi, tema poegimiste ja inna kohta,” ütles farmi juhataja.
Kui mõne lehma piima elektrijuhtivus osutub tavalisest suuremaks, tuleb seda looma kontrollida, sest on oht udarapõletikuks. Haige looma piim eraldatakse, samuti suunatakse lehm teise aedikusse, kus alustatakse ravi.
Innaaja paremaks avastamiseks on lehmade esijalgade küljes aktiivsusmõõturid. Teada on, et vabapidamisega laudas kõnnib lehm umbes 50-60 sammu tunnis. Kui loom liigub kiiremini, eraldatakse ta karjast ja seemendatakse.
Torma lehmad lüpsavad jõudluskontrollikeskuse statistika kontroll-lüpside järgi praegu keskmiselt 29,1 kilogrammi piima päevas, see on suuremate lautade hulgas praegu Eestis 4. tulemus. Käesoleva aasta keskmine väljalüps ühe lehma kohta ületab 8000 kilogrammi.
HELVE LAASIK
