Möödunud laupäeval peeti Tormas jumalateenistus ja ajalookonverents, mis olid pühendatud EELK Torma Maarja koguduse tänase kirikuhoone 250. ja siin 18. sajandil töötanud pastori ja rahvavalgustaja Johann Georg Eisen von Schwartzenbergi (1717-1779) 300. sünniaastapäevale.
EELK Lõuna-Eesti piiskop Joel Luhamets ja Torma koguduse õpetaja Mehis Pupart õnnistasid kiriku seinal mälestustahvli aastatel 1746-1775 Torma kihelkonnas töötanud pastorile, pärisorjuse kritiseerijale ja rahvavalgustajale Johann Georg Eisenile. Jumalateenistusel laulis Torma valla segakoor Mare Talve juhatamisel. Sündmusel osales Torma vallavanem Triin Pärsim ja naaberomavalitsuse, Mustvee linnapea Max Kaur, kes kinkis Torma kogudusele Mustvee ajalugu ja tänapäeva tutvustava raamatu.
Kohtumine keisrinnaga võimaldas kiriku ehitada
Mehis Pupart toonitas, et Torma kiriku ehitamine oli Johann Georg Eiseni idee. Ta märkis, et kui Venemaa keisrinna Katariina II 1764. aastal Balti provintse külastas, oli valitsejannaga Ninasi postijaamas võimalik kohtuda ka Torma ja Lohusuu pastoril Eisenil. Katariina märkas mööda sõites lagunevat Torma puukirikut ja soovitas kindralkuberner Georg Brownil uus kirik ehitada,” rääkis kirikuõpetaja. Johann Georg Eisenit oli keisrinnale tutvustanud krahv Grigori Orlov. Perekondlike sidemete tõttu aadlisuguvõsaga ja et toonastes oludes paremini hakkama saada, kasutas Eisen ka nime von Schwartzenberg.
Kiriku- ja kultuuriloolistele juubelitele pühendatud ajalookonverentsil osales Londoni ülikooli emeriitprofessor, ajaloolane Roger Bartlett, kelle põhjalik ettekanne käsitles samuti Johann Georg Eiseni elu ja tegevust Tormas. “Eisen oli esimene Vene keisririigis, kes järjekindlalt kritiseeris pärisorjust. Pärisorjusevastase kampaania algatajana on Eisen väljapaistev tegelane Vene keisririigi ja Eesti ajaloos, kes väärib suuremat tähelepanu ja lugupidamist, kui talle üldiselt osaks saanud. Teie kihelkonnale ja kogukonnale on auks, et ta kavandas ja kirjutas oma pärisorjuse kriitika just siin, Tormas,” rääkis Bartlett.
Tema ettekandes oli juttu ka Eiseni tegevusest talupoegadele kirjaoskuse õpetamise ja aianduse alal. Kogu Euroopas sai Eisen kuulsaks köögiviljade kuivatamise meetodi väljatöötamisega. Ajendiks oli kuivatatud köögiviljade kaasa võtmine laevadele, et nii sealset menüüd rikkalikumaks muuta ja skorbuuti haigestumise ohtu vähendada.
“Johann Georg Eiseni vastu tekkis mul huvi seetõttu, et ajaloolasena uurisin 18. sajandi Vene impeeriumi. Eriti huvitasid mind pärisorjuse ja selle kaotamisega seonduvad probleemid. Eisen oli üks esimesi, kes pärisorjuse vastu sõna võttis. Tormas viibin kolmandat korda. Seekord ei saanud ma väga palju ringi vaadata. Küll aga võis märgata, et ehitatud on uusi hooneid ja remonditud ka kirikut,” ütles Bartlett. Küsimusele, kuidas Eestil tervikuna minna võiks, vastas Bartlett, et ta ei oska täpselt arvata. “Usun, et hästi, sest te pole veel Euroopa Liidust lahkunud.”
Eiseni kaasaegsed
Tartu Ülikooli emeriitprofessor ajaloolane Tiit Rosenberg rääkis oma ettekandes 18. sajandi Liivimaa rahvavalgustajatest August Wilhelm Hupelist ja Friedrich Konrad Gadebushist, kellel mõlemal olid tihedat kokkupuuted Johann Georg Eiseniga.
Rosenbergi sõnul oli Friedrich Konrad Gadebusch (1719-1788) Balti-Saksa ajaloolane ja Tartu justiitsbürgermeister (võib võrrelda tänase linnasekretäri ametiga – J.L.). 1767. aasta augustist novembrini viibis Gadebusch Moskvas, võttes Tartu linna esindajana osa Katariina II kokku kutsutud ülevenemaalise seadusandliku komisjoni tööst. Gadebushi peateos annab ülevaate Liivimaa ajaloost aastatel 1030-1761. “Gadebusch oli ka teerajaja Liivimaa historiograafilise ja bibliograafilise kirjanduse valdkonnas,” ütles Rosenberg.
August Wilhelm Hupelist (1737-1819) kõneledes peatus Tiit Rosenberg tema tegevusel pastorina Äksis 1760-1764 ja Põltsamaal 1764-1804 ning viimasel eluperioodil Paides.
Rosenbergi sõnul oli Hupel filosoofilistelt vaadetelt ratsionalist, mis tähendab mõistuse ja loogilise mõtlemise esiletõstmist.
EELK Avinurme koguduse õpetaja Rene Alberi esines ettekandega “Torma kirik ja Avinurme”. Ta rääkis põhjalikult ka Lohusuu kogudusest ja kirikust ning koguduste omavahelistest suhetest.
Emeriitprofessor Tapani Harvainen rääkis Soomes asuva Pakila sõpruskoguduse koostööst tormalastega, mille raames rajati ka üheksakümnendate aastate algusest käesoleva sajandi alguseni tegutsenud Torma lihatööstus Torpak.
“Koostöö Torma inimestega jätkub tänaseni. Väga oluline on, et oleks noori, kes seda praegu ja tulevikus edasi viivad,” lausus Harvainen. Torma ja Pakila koguduste koostööle on kaasa aidanud palju inimesi, eriliselt tõstis Harvainen esile mullu igavikuteele läinud Heli Keivi.
Koguduse toetamise eest tänati ühendust Peipsi Pärl eesotsas Natalja Peltomaaga. Mõned aastad tagasi toimunud tornikiivri remondiks sai kogudus raha Leader-programmist ja vald tagas omaosaluse.
Konverents lõppes kontserdiga kirikus, kus Mikk Sarv, Anne Maasik ja Tarmo Tabas esitasid katkendi Villem Grünthal Ridala regivärsilisest poeemist “Püha Rist”.
JAAN LUKAS
