Mõlemal pool said olümpiamängudest tõelised suursündmused ja kauaks meelde jäävad ettevõtmised ning on alust arvata, et ilmselt ei jää esimesed olümpiamängud ka viimasteks. Asi ei piirdunud kummalgi pool ainult välja kuulutatud olümpiapäevaga, vaid olümpiaideest olid kantud ka mitmed varasemad erinevad ettevõtmised, mis eelkõige kandsid olümpiaidee tutvustamise mõtet.
Kui korraldatavate olümpiamängude avatseremooniasse pidi kindlalt kuuluma tule süütamine, võistlejate ja kohtunike vanne ning ette oli nähtud ka kultuuriprogramm, siis see, kuidas kõike läbi viia ning milliseid võistlusalasid kavasse võtta, jäi juba kohapeal otsustada. Palal oli olümpiamängude peamine organisaator Killu Vunk, Tormas aga Enda Kalm. Mõlemad kinnitasid, et asjaga saadi toime suure abilisteväe toetusel ja seetõttu kujunesid mõlemal pool esimestest olümpiamängudest ka suure ulatusega, nauditavad ja vahvad üritused.
Nagu esimesel olümpial
Toimetuse rahval oli esmaspäeval võimalus pisut lähemalt pilku heita Torma kooli staadionil peetud Torma valla koolide esimestele olümpiamängudele. See tähendab, et osalesid valla mõlemad koolid – Torma ja Sadala. Vallavanema Riina Kulli avasõnade järel võis Torma kooli direktor Toomas Aavasalu mängud avatuks kuulutada. Pidulikumaks aitasid avamise muuta ka oma puhkpillimängijad Kaido Järvsoo juhatusel. Sümboolselt olid esindatud kõik maailma mandrid ning tuules olid lehvimas kokku kümne riigi lipud. Eesti lipu alla koondusid algklassid, alates viiendatest klassidest valisid riigi klassivanemad.
Ulatuslikus kultuuriprogrammis astus ette tantsijaid ja lauljaid mõlemast koolist. Staadionil sebisid rahva seas hoolega ringi mõlema kooli maskotid ? Torma kooli jäneselevant ja Sadala kooli tibu. Esimene oli oma kostüümi saanud üheksanda klassi õpilase Gert Stukerti kavandi järgi ning teise jaoks oli joonistanud kavandi viienda klassi tüdruk Kädlin Kirjutaja. Et hommikupoolne ilm oli suhteliselt jahedavõitu, ärgitasid maskotid rahvast aeg-ajalt ka liikuma. “Leia endale paariline ja sa saad kohe sooja, kui maskottidega koos tantsima lähed,” kostis üle staadioni.
Pärast kultuuriprogrammi läks võistlusteks algul individuaalaladel, seejärel võistkondlikel. Et näiteks 192 meetri jooks ja köielronimine olid olnud kavas ka ajaloolistel esimestel olümpiamängudel, otsustati need ka Torma valla esimeste olümpiamängude kavva võtta. Veel võisteldi vibulaskmises, tüdrukutel oli võistluste kavas kummikuvise ja poistel kiviheide jne. Kohal olid ka ratsahobused Rääbiselt ja muudki huvitavat.
Enda Kalmu sõnul toetasid peale Eesti Olümpiakomitee juures asuva olümpiaakadeemia valla koolide olümpiamänge veel mitmed ettevõtted ja firmad nii Tormast kui Sadalast. Kohtunikena ning ettevalmistuste ja asjaajamistega olid agaralt ametis mõlema kooli õpetajad.
Tähtis pole võit, vaid osavõtt
Killu Vunk Palalt kõneles, et nende üleeilsetel olümpiamängudel osaleti ennekõike egiidi all “Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt”. Kavasse võeti just eripäraseid alasid, mis pole traditsioonilised ning võistlused olid üles seatud nii, et päeva lõpuks võisid võitjate pjedestaalile tõusta need, kes tavalistel spordipäevadel sinna pole pääsenud. Võisteldi kolmes vanusegrupis ning võistlusedki olid kokku seatud kolmes jaos. Esmalt võistlesid kõik lapsed ja õpetajad pendelteatejooksus. Seejärel korraldati esindusvõistlused, kus riik, keda mingi klass esindas, pani välja oma parimad. Kolmas oli aga individuaalvõistlus, milles iga laps sai vastavalt oma võimetele kuuest võimalikust alast valida kaasategemiseks kaks.
Päeva alustades tegid olümpialased ennast aga rongkäigus, mille ees sammus vallavanem Kalev Kurs, läbi Pala asula marssides kõigile nähtavaks.
VAIKE KÄOSAAR
