Mõnikord on päris kasulik kaugemal ära käia, et aru saada, kuidas kodus paremini toimetada. Hariduse korraldamise kohta kehtib see samuti. Euroopa koolide jaoks on selleks otstarbeks välja töötatud õpilasvahetuse programm.
Üle aastate jõudis ERASMUS+ ka väärikasse Torma haridusse. Esimene samm astuti Sloveenia suunas. Nemad seal proovivad inglise keelt õpetada reaalainetega lõimitult ja vastupidi juba algkoolist alates. Meilgi pole ju selle vastu midagi. Küsimus on ainult, kuidas ja kui palju.
Sloveenia, mis paikneb kaugel lõunas Alpide naabruses ja Vahemere ääres, peaks olema üks isemoodi segane Balkani värk, on lähemal tutvusel meile üllatavalt sarnane. Mõlemad riigid suure impeeriumi arenenud provintsi minevikuga, mõlemad kaks ilmasõda üle elanud, mõlemad kommunismiudust läbi ekselnud ja ühel ajal vähese verega vabasse Euroopasse tagasi jõudnud. Rahvaarvud ja territooriumidki võrreldavad.
Maal elamine pole karistuseks
Kliima on neil siiski parem, inimesed rõõmsamad, muretumad ning jõukamad. Kindlasti ka sellepärast, et päikest on rohkem, viinamari kasvab kenasti, oma väike viinamägi on suguvõsal tavaliselt olemas. See muudab külma aja ning omavahelise suhtluse inimlikumaks. Lõunalauas klaasike veini pole kuritegu nagu meil, vaid elementaarne.
Üks asi veel, mis neil mõistlikult on korraldatud. Maal elamine pole seal riigis karistus. Pool elanikkonnast seda rõõmuga teebki. Väikemaamajandus, mis meil osaliselt ka administratiivselt ära kägistati, on sealkandis ikka veel elujõuline. Maa on viimase lapini haritud ja võserikku pole. „Peres on mul kolm tütart,“ ütleb pensionär Ivan. „Igal aastal võtan igale neist seapõrsa ja jõuluajaks on kõigil praad omast käest olemas!“ Ka on paljud uuemad majad ehitatud nii, et vanad elavad esimesel korrusel, toimetavad väljas ja nooremad elavad omaette teisel. Nemad käivad tööl ja toovad raha koju.
Koolikorraldused on üsna võrreldavad. Meie partneril, Raka põhikoolis on 265 õpilast ja 65 õpetajat. Lisaks käib 125 last lasteaias. Piirkonnas elab ligi 2000 elanikku. Koolibussiringid on sarnaselt meie omadega olemas, kuid ka paljud nende kooli lastevanemad toovad lapsed kooli ja koju ise. Viis esimest aastat on klassiõpe ja edasi aineõpe erinevate õpetajate käe all.
Õpetajad on reeglina nooremas keskeas preilid ja prouad (koolis üks 60+ pedagoog) ning keskmisest paremini tasustatud. Õpetajate autoparkla nägi uhke välja küll. Paljuski selle tõttu vist on õpetajad vähemalt maakoolis säilitanud staatuse, mis läinud aegadel polnud võõras siinmailgi. Meie 25 aastat kestnud hala rahapuuduse üle hariduses ning õhuvõngutamist õpetajate iga-aastase palgatõusu teemadel asendab seal maal pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmise motivatsioonisüsteem.
Enesetäiendamine viib edasi
Täienda ennast, ole loominguline, mõtle midagi uut välja, kogu kvalifikatsioonipunkte ja iga 3– 4 aasta pärast võid saada tajutava palgatõusu. Ja see ei tule kolleegide palkade arvelt, nagu meil püüti kunagi sisse viia.
Heaks näiteks ongi Raka kooli uuendusliku keeleõppe algatuse algus. Reaalainete õpetaja jäi haigeks ja tema asendajaks sai ajutiselt inglise keele pedagoog. Tema jälle ei osanud nii pikalt ja põhjalikult erialatunni aega ära kasutada ja üritas osa ajast oma ainet õpetada. Õpilased olid rahul, tulemused paranesid ja hiljem hakati juba teadlikult kahekesi koos proovima.
Algatust märgati, leiti täiendavad (väikesed, aga siiski) rahalised vahendid ja nii see asi on arenenud. Nüüd julgustatakse ja juhendatakse ka naaberkoole. Natuke on nagu jalgratta leiutamine, aga töötab.
Järgmiseks sammuks planeerisid sloveenid ERASMUS+ projekti, et oma kogemusi mujalgi jagada ja ise ka juurde õppida. Torma, Istanbul ja Lekawica Poolast tundsid huvi ja järgmise kahe aasta jooksul üritatakse koos õppida ning edasi katsetada. Ette on nähtud vastastikused külaskäigud.
Seoses sellega tahaks koolipidaja Jõgeva vallavalitsuse asjameestele meelde tuletada, et Torma kooli esine koosneb suuresti ajaloolistest asfaldiaukudest. Kui aasta pärast Euroopa oma tarkusega kohale tuleb, ei tohiks ta nendes oma jalaluid murda.
ERASMUS+ programmi toel käisid Sloveenias Barbara Laul ja Arvo Raudsepp Torma koolist.
ARVO RAUDSEPP
