Torma vallavolikogu kiitis hiljutisel istungil heaks vallavalitsuse algatuse taotleda munitsipaalomandisse Torma ja Sadala alevikus ja Tõikvere külas paiknevaid maid, mida kohalikud elanikud kasutavad hobiaianduseks.
Torma vallavanema Triin Pärsimi sõnul tuli reformimata maa kohta langetada otsus, kas jätta see riigile või taotleda vallale. “Et antud maatükkidel toimub aiapidamine, siis on oluline meie vallas asulaaiandust soodustada. Huvi aiamaade vastu on olemas. Asulatesse on kolinud uusi elanikke, kellel on samuti huvi aiapidamise vastu. Korraldatud asulaaiandus annab kortermajadega maa-asulatele elukeskkonnana lisaväärtust. Seepärast otsustasimegi taotleda vastavaid maid munitsipaalomandisse. Praegusel juhul on tegemist maareformi lõpetamisele kaasa aitava toiminguga, mille on ette valmistanud vallavolikogu maa-, majandus ja planeeringukomisjon ning vallavalitsus,” ütles vallavanem.
“Vallavalitsus esitab maa munitsipaalomandisse andmise taotluse keskkonnaministrile, seejärel toimub taotluse läbivaatamine. Keskkonnaminister kontrollib esitatud dokumentide vastavust maareformi seaduses ja valitsuse 2006. aasta 2. juunil vastu võetud määruses “Maa munitsipaalomandisse andmise korrast” kehtestatud nõuetele. Samuti kontrollitakse taotletava maa vajalikkust riigile õigusaktidega pandud ülesannete täitmise seisukohalt. Keskkonnaministril on õigus nõuda taotluse läbivaatamise ajal maa taotlejalt, seniselt kasutajalt, teistelt õigustatud isikutelt ning riigiasutustelt täiendavate andmete, dokumentide, selgituste ja kirjalike seisukohtade esitamist.
Nõuetekohaselt vormistatud taotluse alusel valmistab keskkonnaminister hiljemalt kolme kuu jooksul ette asjakohase valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja ning esitab materjalid valitsusele otsustamiseks. Otsus maa munitsipaalomandisse andmise kohta saadetakse taotluse esitanud vallavalitsusele hiljemalt kahe nädala jooksul selle vastuvõtmisest arvates, ” rääkis Torma vallavalitsuse vanemmaakorraldaja Ülle Soodla.
“Taotletav maa on aastaid olnud kompaktselt kasutuses hobiaianduses ning seal kasvatatakse oma tarbeks põllumajandussaadusi. Seoses elanike vahetumisega, on osa maid kasutamata, kuid uued elanikud tunnevad nende vastu huvi,” lisas ta.
“Asulaaianduse traditsioonid on meie piirkonnas sama pikaajalised kui kortermajad. Kui vahepealsetel aastatel ei olnud hobiaiandus kõige populaarsem, siis nüüd on rahva teadlikkus tõusnud ja paljud eelistavad taas ise ökoloogiliselt puhast köögivilja kasvatada,” märkis vallavanem Triin Pärsim.
JAAN LUKAS
