Andmekaitse inspektsiooni avaliku teabe konverentsil tunnustati paremaid veebilehtede haldajaid. Inspektsiooni nõukoda tunnistas väikestest omavalitsustest parimaks Torma valla, maksimaalse punktisummaga märgiti ära Põltsamaa linn.
Andmekaitse inspektsioon viis läbi kõigi 215 omavalitsuse võrgulehtede seire, mille toimumisest omavalitsusi ka eelnevalt teavitati. Seire eesmärk oli kontrollida omavalitsuste võrgulehtedel teabe avalikustamise vastavust avaliku teabe seaduses sätestatud nõuetele ning hinnata teabe leidmise lihtsust ning asutuse tegevuse läbipaistvust.
Mõni veebileht väga hõre
“Teave ei ole meie oma, see täidab avalikkuse teavitamise ülesandeid,” sõnas andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. Inspektsiooni peainspektori Elve Adamsoni sõnul on omavalitsuste veebilehed paremaks läinud. See on suuresti tingitud uude veebikeskkonda kolimisest. Ta lisas, et probleem ei ole omavalitsuste töö läbipaistmatuses, vaid hoopis selles, et mõni veebileht on liialt hõre.
Veebilehtede kontrollimisel pöörati tähelepanu asutuse kontaktteabe leitavusele, privaatsuspoliitikale, infole käimasolevate ja läbiviidud riigihangete kohta, ametnike ametijuhendite, eelarve, põhimääruse ja arengukava ning palgaandmete avalikustamisele, piiranguta juurdepääsule dokumentidele dokumendiregistri kaudu, juurdepääsupiirangute aluse ja aja fikseerimisele. Samuti hinnati dokumendiregistrite kasutusjuhendite olemasolu ja informatiivsust.
Hindamisel kasutati nn valgusfoorisüsteemi ehk omavalitsused jagati vastavalt punktide arvule kas rohelise (8–10 p), kollase (5–7,5 p) või punase (0–4,5 p) värvi alasse. Peainspektori Elve Adamson tõi oluliste faktidena välja, et 215 omavalitsusest puudus dokumendiregistrite privaatsuspoliitika tervelt 153-l. Mindud on isegi lihtsama vastupanu teed ning pandud kodulehele info asemel hoopis andmekaitse inspektsiooni link. Adamson rõhutas, et see ei ole õige. Viitest, kust lugeda, ei piisa.
Meil viis “rohelise tulega” lehte
Hangete osas oli seis väga kirju. Mõnel seda polnud, oli poolik või oli link vigane. Adamsoni sõnul on korrektne, kui kajastatud hanked on vastavuses riikliku registriga. Hea variant on see, kui kodulehel on väiksed hanked ning riigihangete osas on viide Eesti riigihangete registrile. Teabe avalikustamisel osutusid väljapaistvamateks kaheksa valda ja linna, keda hinnati 10 punkti süsteemis 9,5–10 punktiga ning kes jõudsid hindamise teise vooru.
Tippjuristidest, ühiskondlike organisatsioonide ja riigiasutuste esindajatest koosnev andmekaitse inspektsiooni nõukoda valis nende kaheksa hulgast välja kaks paremat veebilehtede haldajat, kelleks osutusid suurematest omavalitsustest Põlva vald ning väiksematest Torma vald. Jõgevamaal said valgusfoorisüsteemi järgi rohelise tule veel Pajusi, Palamuse, Põltsamaa ja Saare vald ning Jõgeva linn.
Suur punktisumma ei tähenda aga veel võitu. Teises voorus vaadeldi infot, mille avaldamist seadus otseselt ei nõua ning mis näitab, et omavalitsus peab läbipaistvust oluliseks. Lõppvoorus hinnati volikogude läbipaistvust, sh koalitsioonileppe avaldamist, volikoguliikmete poliitilise kuuluvuse ja kontaktteabe kättesaadavust, liikmete erakondlikku kuuluvust, istungite päevakordade, eelnõude ja protokollide avalikkust. Ära märgiti veel Põltsamaa linn, Kohtla-Järve linn, Türi vald, Saku vald, Vändra vald ja Iisaku vald. Võitjate puhul sai määravaks teabe leitavuse loogilisus ja lihtsus.
“Esimene taoline seire kohalike omavalitsuste võrgulehtede osas viidi läbi 2011. aastal ja on meeldiv tõdeda, et olukord on muutunud kõvasti paremaks,” märkis andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. “Mõningast segadust võis märgata dokumentidele dokumendiregistri kaudu juurdepääsu võimaldamise ning juurdepääsupiirangute kehtestamise osas,” lisas ta.
MARGE TASUR
