Möödunud laupäeval peetud X Torma rahvapeol esinesid tantsurühmad Jõgevamaalt ja Tartumaalt. Traditsiooniliselt pühendati pidu rahvatantsupedagoogile, rahvatantsude kogujale ja sellealase terminoloogia loojale Anna Raudkatsile, kelle “Tuljak” esitati peol ühistantsuna.
Nagu varasematel aastatelgi, rääkis Anna Raudkatsist Torma naisrühma kauaaegne juhendaja Luule Lehemets. Seekord andis ta ülevaate Raudkatsi viimasest kaheksast eluaastast.
“Anna Raudkats polnud juubelite pidamisest vaimustatud, kuid 75. sünnipäeva avaliku tähistamisega Estonia kontserdisaalis siiski nõustus. Sellest sündmusest tegi ülekande Eesti Raadio. Ühel päeval sõitis “hõbehalliks” kutsutud raadiobuss ka Anna Raudkatsi Aegviidu kodumaja ette. Reporter, ennekõike koreograafi ja tantsupedagoogina tuntud Heino Aassalu salvestas temaga intervjuu,” rääkis Lehemets.
Koolides rahvatantsu õpetamas
Luule Lehemetsalt saadi teada, et kui Raudkats tervise halvenemise tõttu abistajat vajas, aitasid murega kaasnevaid rahastamisküsimusi lahendada rahvatantsujuht Ullo Toomi ja NSVL Riikliku Rahvatantsuansambli juht Igor Moissejev. Nimelt käis Anna Raudkats 1941. aasta kevadel Moskvas Moissejevi kutsel tema juhendatavale kollektiivile Baltimaade-teemalise tantsuõhtu ettevalmistamiseks eesti rahvatantse õpetamas.
“Olen Anna Raudkatsi näinud 1963. aastal Komsomoli staadionil peetud Eesti NSV I rahvatantsupeol, kus olin Torma naisrühma juhendajana. Anna Raudkats oli selle peo aujuht,” meenutas Luule Lehemets.
“Eesti iseseisvuse esimesel perioodil käis Anna Raudkats ka koolides rahvatantsu õpetamas. Mu tädil on foto tantsutunnist Kunda koolis,” ütles Palamuse segarühma Tootsid-Teeled ja Laiuse-Sadala segarühma juhendav Virve Muser.
Julia Trossi juhendamisel tantsisid rahvapeol Torma naisrühm ja Ranna rahvamaja naisrühm Lahe Pala vallast. “Torma rahvapidu loob ühtekuuluvustunde, siin on võimalik esineda ja teistele kaasa elada,” ütles Tross.
Reola segarühm Tartumaalt on tantsinud kõikidel Torma rahvapidudel. “Meil on Torma naisrühmaga sõprussuhted juba 2004. aastast. Tormasse kutsuvad kodune pidu, hästi armsad inimesed ja rahvatantsuprogrammile järgnev lustlik simman,” lausus juhendaja Kalli Ird.
Põltsamaa kultuurikeskuse segarühm “Nii ja Naa” tantsis Torma rahvapeol esimest korda. Tihedamad sidemed Torma naisrühmaga said alguse eelmisel aastal ühisest esinemisreisist rahvusvahelisele festivalile Europead. Juhendaja Kaja Kivi ütles, et Anna Raudkatsi meenutamine ja au sees pidamine on Torma kultuuritegijate poolt väga hea mõte. Ise kuulis Kaja Kivi Raudkatsist esimest korda siis, kui ta juba esimese klassi õpilasena rahvatantsu harrastama hakkas.
“Tuljak” – uhke, aga keeruline
Ühistantsuna tantsiti traditsiooniliselt “Tuljakut ” . Virve Muser nimetas “Tuljakut ” aegumatuks ja ülevaks tantsuks , mida pole aga kerge selgeks õppida. “Põhjalikku tööd Tuljaku omandamiseks tuli möödunudaastase suure tantsupeo eel teha ka Laiuse-Sadala segarühmal, kus tantsivad noored, ” ütles ta.
Tantsude vahel musitseerisid rahvapeol Mare Talve, Eda Vasenko ja Astrid Paulus Torma kapellist.
“Anna Raudkatsis oli alati nooruslikkust ja nii valisime meeleolukad rahvalikud lood,” ütles kapelli eestvedaja Talve. Tema sõnul on Torma naisrühm ja kapell koostööd teinud mitmetel üritustel nii Eestis kui ka välisriikides.
Rahvapeo korraldanud Torma naisrühma esindaja Evi Štukert märkis, et idee andis Luule Lehemetsa 75. sünnipäev. “Samal aastal oli ka Anna Raudkatsi 120. sünniaastapäev. Nii otsustasime mõlemat tähtpäeva üheaegselt tähistada. Peole tullakse alati meelsasti ja kutsuksime kollektiive rohkemgi, kui saal avaram oleks.
Seoses järgmisel aastal toimuva II Eesti Naiste Tantsupeoga on aga paslik märkida, et algul nägi Anna Raudkats rahvatantsu vaatemängulisust ennekõike naise ja mehe paaris tantsimises, kuid hiljem muutis oma arvamust ja nägi võimalusi ka naisrühmadel.
Evi Štukert tunnustas tänukirjadega rahvapeol esinenud kollektiivide juhendajaid.
JAAN LUKAS
