Uue ladestusala rajamise tingis asjaolu, et senine, 2001. aastal rajatud poolehektarine ladestusala on juba täis: kuue aasta jooksul on sinna paigutatud 35 000 tonni tavajäätmeid.
Ladestusala ehitanud AS Aspi tööga oli Torma vallavanem Riina Kull äärmiselt rahul.
?Koostöökogemus nii korrektselt asju ajava firmaga kuluks igale omavalitsusele ära,? tõdes Riina Kull, lisades, et tegemist on põhiliselt tee-ehitusele spetsialiseerunud firmaga.
Uue ladestusala ehitamine polnud vallavanema sõnul probleem, küll aga selle rahastamine.
?Kuna omaosaluse osakaal selliste projektide puhul on tõusnud viiekümne protsendini ja Torma vald on Torma prügila ainuomanik, tuli meil pangalaenu võtta,? ütles Riina Kull.
OÜ Amestop juhataja Toomas Orumaa sõnul on uue ladestusala omapäraks see, et killustiku asemel on selle põhi kaetud purustatud autorehvidega.
?See on Eestis kolmas sellise tehnoloogia järgi ehitatud prügiladestusala,? ütles Toomas Orumaa. ?Prügilast vihmasaju ja lume sulamise tagajärjel erituv nõrgvesi on keemiliselt nii aktiivne, et ?sööb? paekillustiku ära, nii et see ei saa enam jäätmekihi aluse drenaa?ina toimida. Rehvipurule ei tee nõrgvesi aga midagi.?
Tallinna prügilas jahvatatud rehvipuru kulus uue ladestusala katmiseks 10 500 kuupmeetrit. Nõrgvee kogumine ja puhastamine on protseduurid, mis teevadki prügilast tegelikult euronõuetele vastava prügila.
?Nüüd, mil uus ladestusala valmis, saame hakata vana tasapisi mineraalainega katma,? ütles OÜ Amestop juhataja Toomas Orumaa.
Tulevik seotud Tartuga
Torma vallale kuuluva Torma prügila tulevikuplaanid on seotud Tartu linnaga: nimelt on loota, et 2009. aastast, mil Tartu-lähedane keskkonnaohtlik Aardlapalu prügila sulgeda tuleb, hakkab Tartu linna prügi kas täielikult või osaliselt Võtikvere poole veerema.
?Läbirääkimised selles osas käivad,? ütles Riina Kull. ?Tartul on prügi ladestamisega probleem tekkimas, samas tahaksid nad lahendada selle nii, et neil endil oleks võimalus ka selle teenuse hinna kujundamisel kaasa rääkida. Kui Tartu otsustab oma prügi siia tooma hakata, on loogiline, et linnast saab ka prügila osanik. Suurema osa aktsiapakist jätame siiski enda kätte.?
Toomas Orumaa lisas, et peale Aardlapalu ootab 2009. aastal sulgemist Rakvere prügila, mis tähendab, et ka osa selle teeninduspiirkonna prügist võib hakata Tormasse laekuma.
?Seda, et kogu praegu Rakvere ja Aardlapalu prügilasse minev jäätmekogus edaspidi Tormasse tulema hakkab, ma ei usu, pigem jaguneb see mitme eri prügila vahel. Osa võib minna näiteks Jõhvi külje alla Uikkalasse,? ütles Toomas Orumaa. ?Aga tänu sellele, et osa prügivoost meile tuleb, võime lõpuks ometi virelemisstaadiumist normaalse arengu staadiumi jõuda. Nii minu kui ka teiste maade kolleegide meelest, kellega konsulteerinud olen, on prügila normaalseks arenguks vaja aastas vastu võtta vähemalt 35 000 tonni jäätmeid. Senini oleme vastu võtnud vaid 7000 tonni aastas. Aga prügila töös hoidmise püsikulud on väikese prügikoguse puhul niisama suured kui suure prügikoguse puhul, sest prügila pole lihtsalt prügi mahamatmise koht, vaid seal sorteeritakse jäätmetest välja enam-vähem kõik, mida võimalik taaskasutusse suunata. See nõuab aga päris suuri kulutusi.?
Ellujäämise küsimusNii et Torma prügilale on piirkonna laienemine ellujäämise küsimus. Torma prügila praeguse teeninduspiirkonna moodustavad peaaegu kogu Jõgevamaa ning osa Tartumaast, Ida- ja Lääne-Virumaast.
Jäätmemajanduse tulevikku hakkab aga Orumaa sõnul jõuliselt mõjutama uute tehnoloogiate tulek, täpsemalt võimalus prügi põletama ja sellest soojust tootma hakata. Tartu linn ja vald on põletustehase rajamiseks juba vastava organisatsiooni moodustanud ja tasuvusuuringu tellinud. Kui ka tehnoloogiline lahendus välja valitakse, võib põletustehas Raadil juba nelja aasta pärast tööle hakata.
?Meie hakkame tulevikus võib-olla selle tehase tuhka vastu võtma hakata,? arvas Orumaa.
Riina Kull aga sõnas, et tema jaoks oli prügila uue ladestusala avamise külalisterohkus meeldiv üllatus.
?Kohal olid nii KIKi, Jõgeva maavalitsuse kui ka Tartu linna esindajad ning paljud teisedki,? ütles Riina Kull. ?See tähendab, et jäätmeprobleemide lahendamise tähtsust mõistetakse.?
RIINA MÄGI
