Eesti esimeste künnivõistluste (10. augustil 1874) korraldaja Carl Robert Jakobsoni 165. sünniaastapäevale pühendatud võistukünnil võeti mõõtu tava- ja pöördatradega kündmises, meistrite, noorkündjate ja vabaklassis peeti eraldi arvestust. Meistrite klassi jõudnud kündjate paremus selgus kahel alal, kõrrepõllu ja rohumaa kündmisel saadud punktide kokkuvõttes, noored ja pöördatradega vabaklassis võistelnud kündsid vaid kõrrepõldu.
“Meistrite klassis võitis Mait Pajo pöördadraga paraja ülekaaluga nii kõrrepõllu kui ka rohumaa künni, edestades järvamaalast Jüri Laia koguni 56 punktiga. Tavaatrade klassis teisele kohale tulnud Raido Kunila, kes oli edukaim kõrrepõllul, kaotas alade kokkuvõttes aga valgamaalasele Indrek Zilenskile vaid seitsme punktiga. Kuigi palju ei jäänud pöördatrade vabaklassi võitjale Kristjan Laiale alla ka Vaiatu mees Jaanus Lindsalu. Nad on vanad meistrid: Mait Pajole on see juba kümnes meistrivõistluste võit, ka Raido Kunila on olnud juba aastaid esimese kahe hulgas ning koos Pajoga maailmameistrivõistlustel Eestit esindanud. Väärib erilist märkimist, et vanadele künnimeistritele on loota järelkasvu: kui mullu oli noorteklassis kaheksa, siis nüüd juba 11. Ja Mait Pajo poja Margo tänavune võit. Algusvao tegi ta nii briljantselt, et isegi meisterklassi kündjatel polnud sellist vagu,” kiitis Eesti Künniseltsi esimees Arvi Tammel 14-aastast Torma kooli VIII klassi õpilast Margo Pajo.
Künnab isa, künnab poeg
Isa võttis Margo künnivõistlustele kaasa juba siis, kui poiss alles lapsevankrit vajas. Tollal ütles Mait Pajo ajakirjanikule: “Võtsin oma talismani kodunt kaasa.” Omakasvatatud talisman on olnud tal kaasas ka järgnevatel võistlustel ja küllap aidanud auhinnakohti tuua. Kümneaastaselt käis Margo juba künni maailmameistrivõistlustel ?veitsis, mullu aga T?ehhi Vabariigis.
“Väikest traktorit hakkasin vaikselt juhtima ja kündmist proovima juba esimese klassi poisina. Hiljem olen aidanud isal ikka põldu künda, meil kaheksa hektarit maad. Eelmisel sügisel, kui isal aega ei olnud, kündsin selle maa üksinda ära. Pole veel kindel, kes selle töö tänavu ära teeb, kuid ega põld kündmata jää. Ega kooli kõrvalt kuigi palju aega jäägi,” arvas Margo. Noorte künnivõistlustel oli ta tänavu juba kolmandat korda. Esimesel võistlusel jäi kolmandaks, mullu teiseks ja nüüd jõudis siis esikohale. “Sai kõvasti harjutatud ja Olustveres tuli avavagu üle ootuste hästi välja. Tänavu mõõtsime kodupõllul koos isaga viis platsi välja, muidu olen harjutanud vaid ühel. Isal ei jäänudki muuks aega, kui ainult minuga tegeleda ning tänavu ei saanudki ta enne võistlusi kündi proovida. Eelmisel aastal läks mul Eesti meistrivõistlustel suhteliselt kehvasti, jäin esikohapoisile vaid ühe punktiga alla. Siis võttis lõpuvagu punkte maha ja ega lõpp tulnud mul seegi aasta kuigi hästi välja. Seda, ja üldse kõiki elemente, peab rohkem harjutama. Küllap isa õpetab,” oli noor künnimees kindel. Tema arvates saab võistukündmist ka spordiks nimetada, kuid temale on see rohkem hobi. Nagu kitarrimäng, mis hakkab talle üha rohkem meeldima. Spordiks peab ta korvpalli, millega tegeleb esimesest klassist saati.
Künnimeistrid kodupõllul
Künnimeistrivõistlustel teiseks tulnud Raido Kunila asus pärast suurvõistlusi Lullikatkul oma Vaade talu põldudelt rapsi koristama. “Ega võistluste pärast jäänud kodutööd ootama. Raps polnudki veel valmis ja alles nüüd sain hakata koristama. Eks siis jõua järg künni kätte, seda tuleb natuke üle kolmekümne hektari,” rääkis eile kuivati juures askeldav Kunila. Kui Pajo on vahetanud tavaadra pöördadra vastu, siis miks olete jäänud ikka vana juurde? “Nii kaua, kui saab künda, jään tavaadra juurde. Sellega on nõnda palju vaeva nähtud, ümber ehitatud ja oma käe järgi sätitud, ega raatsi teda veel maha jätta. Juba viisteist aastat olen Kvernelandi võistlusadra peal. Ega see tähenda, et olen juba palju võistelnud, harjutama peab ikka. Tänavu oleks pidanud seda ka rohkem tegema. Näe, jäin teiseks ega tulnudki esimeseks. Hakkasin mõtlema, mis jäi sellest puudu ja leidsin, et viga oli selles, et läksin vanade teradega välja. Sahaterad olid juba liiga kulunud ja ader polnud pinnases enam stabiilne,” arvas Kunila. Kodus künnab ta vana Belarussi ja tavalise adraga, ega võistlusatra saa tavakünniga lõhkuda.
Nagu võistlused läbi, jätkas Alasoo talu peremees Jaanus Lindsalu kündmist Vaiatus. Siin vajab tal 40 hektarit viljamaad mustaks pööramist. “Oma maa kündmine on ikka teistmoodi värk kui võistluskünd. Nagu ralligi ? mõlemad on spordialad, kuid ega igapäevasõidus kihutata nii, nagu võistluste ajal. Kodupõllul peab künd tulema samuti ilus, kuid kui hakkad siin samuti tegema, ei jõua kuigi kaugele,” märkis pöördatrade vabaklassis seekord teiseks jäänud, kuid kahel korral Eesti meistriks tulnud põllumees.
Tänavu jääb künni MM kaugele
Juba kuusteist aastat on Eesti künnimeistritel olnud võimalus esineda künni maailmameistrivõistlustel. Tänavused meisterklassi võitjad Mait Pajo ja Indrek Zilenski lähevad 2007. aastal Leedus toimuvale MMile. Eelmise aasta võitjatel Raido Kunilal ja Mait Pajol jääb selle aasta suurvõistlustele aga minemata. “Iiri Vabariiki minekuks ei jätku meil vahendeid, rahaga on raskusi isegi Eesti künnivõistluste läbiviimisel. Põllumajandusministeerium, meie suursponsor, toetab seda vaid osaliselt. Häid abistajaid siiski on, näiteks Jõgeva mees härra Kranich, kes annab juba teist aastat oma väiketraktori Margo Pajule treenimiseks ja võistlusteks. Oma valla künnimehi on toetanud ka Torma vald. Muide, ka Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli esindanud Ove ja Kuno Pärlin on Torma vallast,” märkis künniseltsi esimees Arvi Tammel.
Tänavu said Eesti kõvemad künnimehed siiski võistelda ka kaugemal ? juulis toimunud Soome-Eesti esimestel maavõistlustel. Järgmisel aastal tulevad soomlaste kõvemad künnimehed võistlema Eestisse.
ARDI KIVIMETS
