1874. aasta 10. augustil korraldas Tormast pärist Carl Robert Jakobson Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson tegi talumehele näitlikult selgeks sahkadra eelised puuadra ees.
Sellest ajast alates on tehnika areng olnud väga tormiline. Kui tolleaegse hõlmadraga künti päevas 3-4 hektarit siis tänapäeva võimsate traktorite ja atradega on ööpäevas võimalik künda üle 180 hektari põldu.
Preili Kirsti ja noor künnipoiss Margo
Laupäeval demonstreeris Tormas esiisadeaegset kündi ühehobuseadraga Kõnnust pärit preili Kirsti. Miku nimelist hobust juhtis päitsetest hobuseomanik Välja talu peremees Mati Vesiko Võtikverest.
Torma vallast Kõnnust pärit Kirsti Tertõtsnaja rääkis, et on varemgi hobustega kündnud. “Hobustega olen tegelenud juba lapsest saati. Künd oli viimane, mida olen õppinud, kuid sain hakkama,” kostis Kirsti.
Sel kevadel lõpetas Kirsti politseikooli ja töötab Jõgeval. Hobune oli aga natuke närvis, kuid see tuli kuumusest ja parmudest ning suurest rahvahulgast.
Mati Vesiko rääkis, et 12-aastasel hobusel oli see esimene kündmine. Varem on Miku vedanud peamiselt heinasaade, vankrit ja rege ning kevadel ka vedru.
Prosti Põllutöömasinate muuseumi tegevjuht Heino Prost Kõnnu vallast Peedumäelt tuli Tormasse 1934. aastal traktoriga Lanz Buldog ja 1936. aastal Poolas valmistatud kahesahalise adraga. 1934. aasta traktor tegi üllatuse ja läks tagurpidi käima.
Kanged kündjad Tormast
Järgmisena kündis Mait Pajo 12-aastane poeg Margo, kes tegi silmad ette paljudele praegustele künnimeestele. Ta kündis traktori T-25 ja kahehõlmalise üle 30 aasta vana adraga.
“Ma olen varem kodus ka proovinud. Traktoriga olen sõitnud aga niikaua, kui mäletan,” ütles Margo Pajo.
Järgmisena näitasid Tormasse tulnud suurele rahvahulgale moodsa tehnika võimalusi 9 korda Eestit maailmameistrivõistlustel esindanud Mait Pajo ja samadel võitlustel 7 korda käinud Raido Kunila, Torma valla mehed Jaanus Lindsalu, Rainer Liis ning Tiit Vare ja Neeme Nurk.
Torma künnipäeva õnnestumisele aitas kaasa ligi 20 sponsorit.
Torma künnipäeva avas president Arnold Rüütel, kes on ühtlasi ka selle päeva patroon. Tormas pakuti presidendile lõunaks lihtsat maatoitu ehk mett, omaküpsetatud kodusaia, suitsupõrsast ja maapiima.
Torma vallavanema Riina Kulli sõnul otsustati Tormas tähistada 130-ndat künnivõistluse aastapäeva sellepärast, et vallas elavad praegu maailmatasemel tippkündjad Mait Pajo ja Raido Kunila. Ka esimese Eesti künnivõistluse mõttealgataja ja korraldaja Carl Robert Jakobson on 18 aastat Tormas elanud.
Jakobsonist ja Tormast teatakse vähe
Idee algataja oli Torma Põllumeeste Seltsi liige ja Torma POÜ juhataja Ahto Vili, kes on veel ToPofi korraldaja. “Olen rõõmus, et rahvast tuli palju ja et ürituse vastu tunti huvi,” kinnitas Vili.
“Mulle tundub, et Tormasse on Jakobsoni vaimu nii palju jäänud, et Eesti kündjate paremik kasvab sellel mullal. Kui me järgmisel aastal suudame välja tuua veel mõne poisi, siis oleme suure töö ära teinud,” kostis üks idee elluviijaid Arvi Tammel.
“130 aastat kohustas ja pani mõtte selles suunas liikuma. Jakobson on oma elu esimesed 18 aastat Tormas elanud. Aga kui eestimaalastelt nüüd küsida Jakobsoni seost Tormaga, siis ei tea seda nagu keegi, mis tähendab, et kohalikel tormalastel on oluline töö tegemata jäänud,” lausus Ahto Vili.
RAIVO SIHVER
