Kunstnik Kaire Nurk tunnistas, et see on tal juba teine pilt seinale maalida. Esimene kaunistab Oskar Lutsu nimelise Palamuse Gümnaasiumi seina. See on ka üks koolidest, kus Nurk ise õpetajana töötab. Veel annab ta kunstitunde Põltsamaa Lastekunstikoolis, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tartu Waldorfkoolis.
“Kuigi ma olen sündinud ja kasvanud Tormast vaid 20 kilomeetri kaugusel, õppisin seda paika tõeliselt tundma alles nüüd, selle maali loomise aegu,? tunnistas Nurk.
Koos Torma kooli huvijuhi Lea Pendisega sai esmalt mõned olulised märksõnad lahti räägitud ja seejärel juba Tormas ringi vaadatud.
“Ma nõustusin Tormasse maalima tulema üsna kergesti, sest soovisin tõestada, et kunsti on inimestele tegelikult väga vaja, et pildid on olulised, et neil on tähendus ja nad peavad mõju avaldama. Et kooliseinad poleks hallid, vaid mõtestatud. Ka abstraktne kunstiteos peab kõnetama kohalikke märke, neid avastada on aga huvitav,? kinnitas Kaire Nurk.
Vaimus Jakobsoniga
Direktor Aavasalu sõnul on sellegi maali avamine Torma Põhikoolis üks oluline lüli Jakobsoni-aasta ettevõtmistest Torma vallas, mis algas aprillis kooli koridoris Jakobsoni puitbareljeefi avamisega ja mille viimased sündmused on veel oma järge ootamas.
“Nagu Jakobsoni aegadel, nii on ka praegu Torma põllumajanduslikult heal järjel piirkond ja seegi, et meil siin seinal nüüd kunstiteos olemas on, on saanud teoks tihedas koostöös Torma Põllumajandusosaühinguga ja pildi valmimisele on õla alla pannud Ahto Vili,? selgitas Aavasalu.
Jakobsoni praktiline ja luuleline pool on Tormas tervikuna alles hoitud. Teda sümboliseerib pildi ülaosas ehk taevas asetsev Linnutaja mägi, mis on mõeldud visioonina ja minevikuviirastusena.
Nagu kinnitab Torma koolipere, on Jakobsoni vaim nende maja sagedane külaline. Ka Kaire Nurk rääkis, et keskööl hakanud maalimistellingud imelikult nagisema ja Jakobsoni peale mõtles ta seda pilti luues alatasa.
“Lugedes kooli almanahhe, jäi mu silm peatuma sellele, et Jakobson tutvustas koolis õpilastele ka “Kalevipoega?. Tollal polnud eepos aga veel mitte kõigisse Eestimaa nurkadessegi jõudnud, rääkimata sellest, et seda koolides tutvustada,? rääkis Nurk.
Seda kajastab pildi alumises osas meie rahvuseepos, mis on avatud just sellelt leheküljelt, kus on kündja pilt. Oma valikut põhjendas kunstnik järgmiselt: “Kristjan Raud oli kunstnik, kes esimesena meie rahvuseepost illustreeris ja eeskätt tema piltide kaudu olen ma ise “Kalevipoega? tundma õppinud.?
Ajavärav minevikku
Kunstnik kinnitas, et eeskätt on tegemist kündjaga, sest kündja kui märk on üks Torma ja Jõgevamaa olulisi sümboleid. Linnutaja mäe ja kündja vahele pildi keskmesse jäävadki viljapõllud. Kõike seda raamib Tormale nii omane punastest tellistest müür, mis harmoneerub koolikoridori seinaga.
Kunstnik nimetab ülalt kaarduvat tellismüüri ajaväravaks minevikku, mis ühtlasi tähistab ka mõisnik Otto von Lipharti ajal Tormasse rajatud rohkeid tööstushooneid, mis on kunstniku sõnul haruldased.
Teisel seinal on aga veel üks pilt. Prohvetimänd. Algselt oli mõte, et sinna kõrvalisse soppi võiks lihtsalt mõni puuoks ulatuda, kuid Kaire Nurk hakkas otsima tähenduslikku puud, mis oleks eriline, mis lihtsalt ei kasva mahasaagimiseni, ilma et me oleksime temast kordagi mõelnud.
Tähendusliku prohvetimänni kõrvale on kool planeerinud stendid, mis tutvustaksid Torma POÜd ja kooli kõrvaltänavas elavaid kolme kuulsat künnimeistrit, kellest üks, Margo Pajo, õpib Torma kooli 9. klassis.
Sümbolid ja märgid
Kaire Nurk tuli pildi avamise päeval 9. lassi õpilaste ees lagedale ettepanekuga pühendada minevikku kujutava seina vastassein tulevikule.
“Siin vastasseinas võiks olla tulevik! Kui siinpool on kohalikud sümbolid ja märgid, siis vastassein võiks olla võõras. Mis oleks meile maksimaalselt võõras? Te võiksite kunstitundides selle välja mõtelda ja siis teete üheskoos valmis, see pole raske,? innustas kunstiõpetaja õpilasi.
Lea Pendise sõnul töötas Kaire Nurk pildi kallal põhiliselt öösiti. “Mina võisin küll majas liikuda nagu Jakobsoni vaim, aga kunstniku tööd segada ma ei tohtinud,? meenutas ta.
Koolist seitsme kilomeetri kaugusel asuva Linnutaja mäe kujutamise aluseks leidsime pildi, mis on Torma pasunakoori raamatus. “Niisugune, nagu siin seinal näha, oli see mägi Jakobsoni ajal. Praegu on see metsa kasvanud. Kaire käis seal ka kohal ja vaatas mäe ära, enne kui pildi lõplikult valmis sai,? selgitas Lea Pendis.
Kalevipoja kohta märkis Kaire Nurk, et kuna ta ise pidevalt Jõgeva maakonnas ei ela, on tema kalevipojakultusest puutumata ega oska öelda, kas sellega on liiale mindud või mitte. “Kindlasti ei toonud ma Kalevipoja teemat sisse nn poliitilisest korrektsusest, vaid lähtusin sellest, et vaieldamatult oli Kalevipoeg Piibli kõrval järgmine raamat, mis 19. sajandi eestlase jaoks väärtuslik oli. Jakobson aga tutvustas seda koolis lastele. Mida ta rääkis, seda me keegi ei tea ja see ongi huvitav.?
JAANIKA KRESSA
