Torma kogu pere isadepäev kogub populaarsust

Veel enne, kui Mustvee päästekomando kaks masinat kohale jõudsid, näitas piirivalvur Üllar Tänna, mida tema neljajalgne sõber Kustav, keda ta lihtsalt Kustiks kutsub, oskab. Kusti on õppinud pääste- ja otsingukoeraks, samas oskab ta jälgi ajada. Peamiselt otsib koer autodest, hoonetest, aga ka metsast. Kui kurjategija peidab end hoonesse, siis saadetakse teda kõigepealt otsima koer. Metsas otsib koer enamasti kadunud inimesi. Jälgede ajamisel kasutab koerajuht kümne meetri pikkust rihma. Kui ta sellega looma juurde läheb, teab koer juba, mis töö teda seekord ootab. 

Koer leidis “kadunud“ poisi kiiresti

Tormas aga pani piirivalvur koerale hoopis vesti selga ja loomal tuli otsida autodest üht “kadunud” poissi. Kustav leidis lapse kiiresti ning andis sellest valju haukumisega märku.

Koerajuht Üllar Tänna rääkis, kuidas ta ükskord metsas autovõtmed kaotas ning kuidas Kustav need kiiresti leidis. Koer aitab ka, kui kurjategija asitõenditest vabaneda püüab. Loom leiab need suurema vaevata.

Kui koerajuht lõpetas, olid platsile jõudnud kaks suurt ja võimsat tuletõrjeautot. Jõgevamaa päästepiirkonna Mustvee komando pealik Taaavi Müürsep ütles, et üks Tormasse toodud autodest on nn põhiauto, millega komando reageerib igale sündmusele. Selle peal on kolm tonni vett, lisaks vahtaine kustutamise intensiivistamiseks. Teine oli paakauto lisavee toomiseks, sinna mahub 12 tonni. Päästjad kustutavad tulekahjusid, kuid aitavad inimesi ka liiklusõnnetuste korral. Veel saavad päästjad hakkama ka vee peal. Nad on võimelised õnnetusse sattunutele appi minema kuni 300 meetri kaugusele rannajoonest. Päästeauto peal on nimelt spetsiaalne laud, millega kaks meest kaugemal hätta sattunule appi tõttavad. Kaaslased tõmbavad nad pärast nööriga kaldale tagasi. 

Uudistajaid jagus

Veel tulevad päästjad appi keemiaõnnetuse korral. Jõgevamaal on üks taoline olukord olnud. Poolteise aasta eest vajus Poolast pärit gaasitsistern Mustvee lähedal maanteekraavi külili. Õnneks lahenes olukord siis võrdlemisi lihtsalt.

Veel juhtis Taavi Müürsep laste tähelepanu sellele, et sügisene õhuke jää ei kanna inimest ja seda ei tasu isegi proovima minna. Isadele ja emadele tuletas ta meelde, mis igal sügisel küttekollete heaks teha tuleb. Nimelt peaks professionaal ehk korstnapühkija ahjud, pliidid, korstnad ja lõõrid üle vaatama ja tahmast puhastama.

Siis võisid lapsed ka päästeautode sisuga tutvuda. Küsimusi oli neil palju ning huvilisi jätkus. Ka isad ja vanaisad uudistasid võimsaid masinaid meeleldi.

Kui isadepäevalised õuest Torma spordihoonesse tulid, rääkis Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik Mati Kuusvere Kaitseliidust. Jõgevamaal on pea 600 kaitseliitlast, lisaks naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Ta rõhutas vaprust, tänu millele eesti mehed ja poisid Vabadussõja võitsid. Alles tänavu sai Mati Kuusvere enda sõnul teada, et tema vanaisagi astus 1939. aastal Kaitseliitu ja oli Jõgeva malevkonnas üks rühmapealikest. “Ta oli põllumees, kuid kui riiki ähvardas oht, astus ta Kaitseliitu. Kuid nii tema kui ka paljud teised tegid seda natuke hilja. Riigikaitse ei sõltu ainult tahtest, peab jätkuma ka oskusi,” nentis ta.

Mati Kuusvere on professionaalne sõjaväelane. Ta jutustas, et  taanlastega missioonile sõites nägi ta ühe sõjaväelase käes suurt puust kasti. Kui Kuusvere küsis, miks mees taolise asja lennukisse tassis, sai ta vastuseks, et kast on pärit aastast 1778. ja üks tema  esivanematest läks selle kastiga Taani laevastikus sõtta. Sellest ajast peale on suguvõsas traditsioon, et sõjaväelane kannab seda kasti alati endaga kaasas. Kõik need mehed on eluga tagasi tulnud. “See näitab, et riigil on väga pikk ajalugu, meie traditsioonid alles kujunevad,” rääkis Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik. 

Abilisi ja toetajaid tänavu rohkem

Naiskodukaitse Torma jaoskonna esinaine Jaana Sepper ja Torma valla noorsootöötaja Jaanika Läänesaar korraldasid kogu pere isadepäeva juba teist aastat. Jaanika Läänesaare sõnul osalesid tänavu lisaks politseile ka Päästeamet ja piirivalvurid. “Toetajaid tuleb juurde ning rahvastki on tunduvalt rohkem kui mullu,” märkis ta.

Möödunud aastal tegeles isadepäeva organiseerimisega rohkem Naiskodukaitse, tänavu tuli ka Kaitseliit kohe appi.

Enne, kui õues hakati pidama laskevõistlust, said huvilised  õhupüssist lastes kätt proovida. Samal ajal sai Torma spordihoones vastata viktoriiniküsimustele. Veel oli lastel võimalus joonistada. Politseinike laua juures oli Kirly Kadastikule appi tulnud ka kolleeg Kirsti Tertõtšnaja.

Samal ajal said väiksemad lustida batuudil. Kõik, kes soovisid näomaalinguid, pidid üsna kannatlikult järjekorras ootama, aga et Tartu Kunstikoolis õppivale Malle-Mari Läänesaarele tuli appi ka Liina Laurikainen,  jäi lastel ootamisaeg lühemaks.

Tänavu abistas korraldajaid ka päeva juht kass Bruno ja kohale oli tulnud ka Tibu. Kui mullu keetsid Torma naiskodukaitsjad supi ise valmis, siis tänavu tegi seda Torma kooli kokatädi Liivi Väits. Supp maitses kõikidele väga.

Jaanika Läänesaar tunnistas, et Torma spordihoone ja selle ümbrus jääb isadepäeva ürituse jaoks juba liiga väikeseks. “Oleme mõelnud, et peame mõne suurema platsi haldajalt luba küsima ning osa päeva ettevõtmistest kuhugi kaugemale viima,“ nentis ta.

Tänavu saadi kenasti hakkama, kuigi osalejaid oli  Tormast, Mustveest, Jõgevalt ja kaugemaltki. “Meil olid kuulutused väljas  igal pool üle maakonna,” ütles Läänesaar.

Võistluste tublimad

Lapsekandmine

I koht Aigar Annok

II kohta jagasid Jaanus Lindsalu ning perekond Koppel

III koht Raivo Sepper 

Isade võistlus

I kohta jagasid Raivo Sepper ja Marko Urvik

II kohta jagasid Kalvi Kruus ja Kalle Kalme 

Teatevõistlus

I koht võistkond Kollane

II koht võistkond Punane

Laskmisvõistlus (võistlemas isa ja laps koos)

I koht perekond Kalme

II koht perekond Nuga

III kohta jagasid perekonnad Laurikainen ja Dorbek

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus

“Tulge ja vaadake politseiautot seest ka,” kutsus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri noorsoopolitseinik Kirly Kadastik. Väikseid ja suuri uudistajaid jagus nii politseiauto juurde kui ka Kaitseliidu sõidukitesse. Kõige rohkem küsisid lapsed Kirly Kadastikult, kas ta saaks vilkurid tööle panna. Laste rõõmuks Kirly seda mõned korrad ka tegi.

E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30