Aastate 1933 ja 2014 vahel leidub kindlasti väga erinevaid seoseid. Üks neist seisneb aga selles, et toona omistati Tartu ülikoolis teoloogiamagistrikraad Johannes Hiiemetsale uurimistöö “Torma kihelkonna ajalugu” eest, mis nägi tänavu juunis trükivalgust Tormalaste Kodupaigaühenduse väljaandena.
359-leheküljeline raamat algab Torma-Lohusuu ja Avinurme kihelkonna ning siinse olustiku tutvustamisega enne ristiusu tulekut ja lõpeb sündmustega Vabadussõja ajal ning Eesti esimese iseseisvusperioodi algusaastail.
Narvas 1904 sündinud Johannes Hiiemets õppis Mustvee alg- ja täienduskoolis, Tallinna õhtukeskkoolis ja 1925-1929 Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. Avinurme koguduses töötas ta jutlustaja ja asjaajajana, Väike-Maarjas ja Rõuges kirikuõpetajana.
Juhendajaks Johan Kõpp
Hiiemetsa ilmalikeks ametiteks on olnud mööblit valmistanud Lutheri vabriku tööline, sõjaministeeriumi arhiivi kirjutaja ja Väike-Maarja ühisgümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Aastal 1941 nõukogude okupatsioonivõimude poolt arreteeritud Johannes Hiiemets suri 1942 Kirovi oblasti vangilaagris.
Tormalaste Kodupaigaühenduse liikme Avo Blankini sõnul sai Hiiemetsa magistritöö “Torma kihelkonna ajalugu” valmis orienteeruvalt 1927. aastal. “Tema juhendajaks oli Johan Kõpp, kes ise kirjutas samal ajal raamatut Laiuse kihelkonna ajaloost. Minu kätte sattus magistritöö kakskümmend viis aastat tagasi, kui elasin Kohtla-Järvel. Kodu-uurija August Rummel oli saanud Johannes Hiiemetsa magistritöö koopia ja palus mu abi selle köitmiseks. Teatavasti oli väitekirja koopia Hiiemetsale andnud 1964-1983 Tormas kirikuõpetajana töötanud nimekas usutegelane Jaan Muru. Taasiseseisvunud Eestis hakkasid tekkima mõtted selle teadustöö väljaandmiseks raamatuna,” rääkis Avo Blankin, kes on õppinud praeguses Torma põhikoolis, Mustvee keskkoolis ning on kõrgharidusega insener.
Autori algupära säilitatud
“Magistritöö “Torma kihelkonna ajalugu” originaali saime Tartu ülikooli raamatukogust,” märkis Blankin, kes tänab trükise sissejuhatuses nii raamatukogu kui Hiiemetsa omakseid, kes raamatu väljaandmisse positiivselt suhtusid. Veel on Blankin raamatu sissejuhatuses ära märkinud, et seal on püütud säilitada autori algupärast teksti.
“Välditud on sisu toimetamist ja tekstiparandusi, kuigi masinakirja teksti vahele käsitsi tehtud originaaltäiendused seda vajanuksid. Laius-Tähtvere on täpsuse huvides igal pool parandatud Laius-Tähkvereks,” tõi ta näite.
“Raamatu lõpuosas on isikuregister kirikuõpetajate, köstrite, mõisaomanike, esimeste vöörmündrite ja teiste kihelkonnale oluliste tegelaste mittetäieliku nimestikuga tähestiku järjekorras. Näiteks on esimesena mainitud Avinurme vöörmündrit Abbinormi Andrest ja viimasena Torma koolmeistrit Jakob Johann Zimmermanni. Samuti on lisades Liivimaa kaart aastast 1770 ja fotosid erinevatest aegadest. Kirikutegelaste pilte on raamatus nii palju, kui neid leidus EELK Torma Maarja koguduse arhiivis. Torma kirikuõpetajast ja tuntud ühiskonnategelasest Johann Georg Eisen von Schwarzenbergist aga pilte leida ei õnnestunud. Torma pasunakoori looja Adam Jakobsoni pildi saime puugravüürilt, mille autoriks on tema poeg Eduard Magnus Jakobson,” lisas Blankin.
“Raamatu alguses on ka Johannes Hiiemetsa trükitud leht tema magistritöö algusega. Esikaant kaunistab aga muster Torma kihelkonna rahvarõivastelt.”
Isiksuste ajalugu
Avo Blankin nimetas äsjailmunud raamatut ka isiksuste ajalooks. “Iseäranis põhjalikult käsitles Johannes Hiiemets oma magistritöös 1746-1774 Tormas kirikuõpetajana töötanud ja Venemaal esimese pärisorjuse kritiseerijana (1762-1768 töötas välja laiaulatusliku plaani pärisorjuse kaotamiseks – toim.) tuntuks saanud Johann Georg Eisen von Schwarzenbergi (1717-1779) elu ja tegevust.
Tegemist oli väga mitmekülgse mehega, kes tegeles Torma kihelkonnas näiteks ka rõugete vastase vaktsineerimisega, mida hiljem laiendas kogu Venemaale, propageeris oma ajastu mõttes moodsaid meetodeid köögiviljade kasvatamisel ja hoidmisel-töötlemisel, näiteks kapsa hapendamisel. Teda tunnustati mitmete riikide aurahadega, Poola kuningalt saadut on võimalik näha ka Tormas augustis peetaval ajalookonverentsil.”
“Õpetaja Eiseni ametisoleku aeg on Torma kihelkonnale olnud küll nagu eriliseks ajajärguks,” kirjutas oma uurimuses Hiiemets. Ta loetles ka Eiseni isikuomadusi, mille hulgas kangekaelsus ja paindumatus, millest olid tingitud ka protsessid mõisnikega. Samas toob magistritöö autor avalikkuse ette ka kuulduse karismaatilise kirikuõpetaja omalaadsest kombest jahil käia. See seisnes selles, et põrsast hoiti ree peal kotis, pika nööri otsas lohistati aga heinapundart.
“Põrsa kisa viis hundi arvamusele, et heinapundar ongi igatsetud suutäis. Selle järele haarates sattus hunt aga küti kuuli alla. Ühel ööl juhtunud Eiseniga aga õnnetus, et terve hundikari tema kallale kippus. Õpetaja lõikas siis nööri katki, ohverdades huntidele ka põrsa, ja pääses niiviisi nende küüsist,” on kirjas magistritöös.
JAAN LUKAS
(Järgneb)