Torma kandist pärit kirjaniku ja õpetaja Jakob Pärna kodutalu on tühjaks jäänud

Viis õitsele Lihula elementaarkooli
Enne teda vireleva Lihula elementaarkooli viis Jakob Pärn kiirelt õitsele. Tema juurde kooli saadeti lapsi õppima Läänemaa kaugematest paikadestki. Oma ühiskondliku, osalt ka kirjandusliku tegevuse pärast sattus Pärn vastuollu Lihula pastori Spindleri, Lihula mõisa rentniku W. von Grünewalti ja aleviku kadakliku seltskonnaga. Seepärast loobus ta kevadel 1883 ise kohast.

Lihula aega langeb ka Jakob Pärna kõige viljakam kirjanduslik tegevus, kaasa arvatud ühiskonnakriitilised artiklid ajalehtedes ja tema tähtsaim ühiskonnakriitiline ilukirjanduslik teos «Oma tuba, oma luba, ehk Lahwardi Kristjani ja Metsawahi Leenu armastuse lugu», mis ilmus Tartus 1879. aastal.

Raamatukaupmehena läbi ei löönud
Sattunud oma suure perega kitsikusse, püüdis Jakob Pärn elatist hankida raamatukaubanduse alal algul Tallinnas, seejärel Tartus. Raamatukaupmeheks hakkamise mõte aga üldkokkuvõttes äpardus.

J. Hurda soovitusel õnnestus Pärnal 1883. aasta sügisel saada kihelkonnakooli juhataja koht Vana-Otepääl, kus ta jagas oma teadmisi kokku 25 aastat (kuni aastani 1908). Majanduslike tingimuste poolest kujunes Pärna elu Otepääl lahedamaks. Seal oli õpilasi märksa rohkem kui Lihulas (enamasti 60?80 piires). Õpetamine toimus algul nagu Lihulaski saksa keeles, suurem osa aastaid aga vene keeles. See valmistas palju muret ja nõudis suurt vaeva. Jakob Pärn võttis Otepääl töötades osa Eesti Kirjameeste Seltsi ja karskusseltsi «Edasi» tegevusest, asutas Otepää Põllumeeste Seltsi ja oli mitu aastat ka seltsi esimees.

Aastail 1908?16 töötas Pärn Volmari (Valmiera) Õpetajate Seminaris, kus õpetas eestlastest kasvandikele eesti keelt ja usuõpetust, oli sealses tütarlaste gümnaasiumis ning reaalkoolis tunniandja. Halb tervislik seisund sundis teda 1916. aastal õpetajaametist loobuma. Jakob Pärn suri 6. oktoobril 1916 Elvas ja on maetud Tartusse Raadi (end. Vana Maarja) kalmistule.

Moraliseerivad jutustused
Jakob Pärn alustas kirjanduslikke katsetusi seminariõpilasena. Ta avaldas sel ajal ka oma esimese pedagoogika-alase raamatu «Mõistlik majapidaja ja lastekaswataja. Üks nõuandmise raamat peremeestele, perenaestele, koolmeistritele ja kes weel seks saada soowiwad» (Tartu, 1869; 1000 eks., 2. trükk 1878). Hiljem lisandus sellele käsiraamat «Kirjalikud tööd koolis ja kodus» (Tartu, 1879; 2000 eks.). Rohkesti ilmus temalt õpetlikke kirjutisi tervishoiust, mesilaste pidamisest jms.

Õpetajana rõhutas Pärn moraalsete väärtuste, hariduse ja eriti emakeelse õpetuse tähtsust. Temalt on ilmunud ka keeleõpetuse käsiraamatuid ja moraliseerivaid kasvatustemaatilisi jutte, lasteraamatuid ning rahvusliku liikumise ideid väljendavaid jutustusi ja mälestusi.

Moraliseerivad on ka Pärna esimesed jutud täiskasvanutele: «Pere tüttar ja Waene laps» (Tartu, 1872; tiraaz 2000 eks.), «Räbala-Hans ja Serwa-Aadu ehk: Kuida töö nõnda palk» (Tartu, 1873; tiraaz 1500 eks.), «Mis inimene külwab, seda tema ka lõikab» (Eesti Kirjameeste Seltsi Aastaraamat 1873) ja «Wanaema warandus» (Tartu 1875). Nende taoline on tema kõige tuntum jutustus «Oma tuba, oma luba ehk Lahwardi Kristjani ja metsawahi Leenu armastuse lugu» (Tartu, 1879; tiraaz 2000 eks.). Selle 2. trükk ilmus 1911. aastal, 3. trükk 1923. aastal ja 4. trükk «Loomingu Raamatukogus» 1979. aastal (uurimusliku saatesõnaga). «Oma tuba, oma luba … » ilmus juba autori elu ajal kahes trükis soome keeles (1882 ja 1891) ning rootsi keeles (1882). Nagu oma teisteski teostes propageeris autor selles talude päriseks ostmist ja sel teel vabanemist balti mõisnike ikkest.

Jutustused «Juhan ja Adele ehk armastus ei küsi seisuse järele» (Tartu, 1879; tiraaz 2000 eks, 2. trükk 1892; tiraaz 600 eks.), «Üks ainus tütar» («Sakala Lisaleht» 1879?80) ja «Must kuub. Eestirahwa elust.» (Tallinn, 1883; tiraa˛ 2000 eks., 3. trükk 1923 ja 4. trükk «Loomingu Raamatukogu» 1979) seavad ideaaliks juba eestlasest mõisniku. Nimetatutest on «Must kuub» Jakob Pärna üks kõige tuntumaid teoseid ning läheneb romaanile. Mitmed Pärna jutustused arendavad oma toa ja oma loa ideed linnaoludes, osutades, et ka kaupmehe ja käsitöölisena võiks eestlane jõuda haljale oksale.

Kõigi Jakob Pärna raamatute tiraazid olid oma aja kohta võrdlemisi suured. See tähendab, et need olid loetavad ja pakkusid lugejale huvi, kuna käsitlesid rahvast erutavaid, elulisi probleeme.

Rahvusliku liikumise ideede propageerimisel toetas Pärn algul C. R. Jakobsoni juhitud suunda, hiljem lähenes Hurdale.

Torma valla elanike nimekirja (seisuga 15. detsember 1939) järgi elas Lahwardi talus Jürimaade perekond (Gottlieb, sünd. 1874; Minna, 1871; Hugo, 1906; August, 1912; Martha, 1914). Sinna istutasid 1957. aastal Karl Õunapuu, Jakob Õunapuu ja Toivo Õunapuu pärnad.

Linnutaja mäe lähedal Palastvere külas Tormametsa talus elas eelnimetatud Torma valla elanike nimekirja järgi Pärnade perekond (Eduard, 1904; Hilda, 1910; Rosalie, 1865; Evald, 1891; Ella, 1903; Uno, 1927; Helja, 1931; Arvo, 1935; Leena, 1862).

TOIVO ÕUNAPUU