“Olin just teel Washingtoni,? meenutas Imbi Paju. ?Kuna väljalend oli kolme tunni võrra edasi lükatud, istusin ikka veel lennujaamas, kui suursaadik Jaak Jõerüüt mulle helistas ja mind õnnitles. Mul polnud aimugi, mille puhul. Siis selgus, et teenetemärgi puhul.?
USAsse lendas Imbi selleks, et osaleda oma poolteist aastat tagasi valminud filmiga “Tõrjutud mälestused? (see film oli ka üks teenetemärgi saamise põhjusi!) Washingtonis Woodrow Wilsoni keskuses toimuval filmifestivalil “Kommunismi pärand ja mäletamine?. Filmifestival oli omakorda seotud The Joint Baltic American National Committee (Balti-Ameerika Ühendatud Rahvuskomitee) poolt 9. ja 10. veebruaril Washingtonis korraldatud konverentsiga “Nafta ja veri?, mis tõi kokku enam kui 200 välispoliitikaeksperti, valitsusametnikku ja diplomaati, et arutleda Balti regiooni energiajulgeoleku, kommunismi pärandi ja mäluprojektide teemadel. Konverentsi peakõnelejateks olid Leedu president Valdas Adamkus ja senaator Richard Lugar, filmifestivalil näidati peale “Tõrjutud mälestuste? veel näiteks vene re?issööri, Cannes?i filmifestivalil preemia saanud Andrei Nekrassovi vastvalminud filmi “Minu sõber Sa?a?, mis kõneleb Nekrassovi lähedase sõbra, Vene spiooni Aleksandr Litvinenko mõrvast. Näidati ka “Laulvat revolutsiooni? ? ameeriklaste tehtud filmi Eesti taasiseseisvumisest ?, ent mitte tervikuna.
?Esimest korda käisin “Tõrjutud mälestustega? Ameerikas möödunud aasta veebruaris, mil seda filmi näidati New Yorgi Eesti peakonsulaadis,? ütles Imbi Paju. “Hiljem otsis minuga kontakti Balti-Ameerika Ühendatud Rahvuskomitee tegevdirektor, Ameerika eestlane Karl Altau, kes tegi ettepaneku näidata minu filmi kommunismi pärandit ja mäletamist käsitleval festivalil. Korraldajad leidsid paljusid filme läbi vaadates, et “Tõrjutud mälestused? on arusaadav ka sellele, kes Balti riikide ajaloost suurt midagi ei tea.? Filmis jutustab Imbi Paju teatavasti läbi oma ema ja tädi eluloo kõige karmima episoodi nõukogude okupatsioonivõimude poolt naiste kallal toime pandud terrorist. Pärast festivali tegi Imbi Paju koos oma filmiga tuuri mööda Marylandi osariigi neid paiku, millel tihedamad sidemed Eestiga. “Tõrjutud mälestusi? näidati viies kõrgkoolis: Baltimore?i, Salisbury ja Frostburgi ülikoolis ning Garretti ja Annapolise St Johni Kolled?is (viimane on Ameerika vanuselt kolmas kolled?). Tuuri lõppedes jõudis Imbi tagasi Washingtoni, kus “Tõrjutud mälestused? veel kord linastusid ? siis juba Eesti suursaatkonna toetusel ja Washingtoni Goethe Instituudis. Sealse seansi publiku hulgas olid Georgetowni ülikooli professorid ja tudengid, arhitektid, kirjanikud, ettevõtjad ja väliseestlaskonna esindajad. Filmijärgne küsimuste-vastuste voor toimus emotsionaalses ja avameelses õhkkonnas.
Emotsionaalne kapital
?Olen tänu ?Tõrjutud mälestustele? päris palju reisida ja eri maade inimestega kohtuda saanud,? ütles Imbi Paju, kes on käinud oma filmiga veel näiteks Brüsselis, Torontos, Berliinis ja Taipeis. ?Nii et kui filmide, eriti dokumentaalfilmide tegemisega sõna otseses mõttes rikkaks ei saa, siis emotsionaalset kapitali võimaldab see mõnikord üsna palju koguda. Marylandi kõrgkoolides toimunud kohtumisel ütles mitu inimest, et kui inimese tundeelu on korras ja tal on empaatiavõime olemas, siis võtab ka see, kes Balti riikides toimunust senini midagi ei teadnud, ?Tõrjutud mälestustes? jutustatud loo omaks: sellest saaks nagu tema enda lugu. Paljud tunnistasid ka, et teades küll holokaustist, ei teadnud nad midagi Baltikumis toime pandud genotsiidist.?
Sügava mulje jättis Imbile ka see, kui palju on USAs Eestist huvitatud inimesi.
?Tänu Balti-Ameerika Ühendatud Rahvuskomiteele ja Eesti saatkonnale on Marylandi osariik vaat et täis Eesti linnade sõpruslinnu,? ütles Imbi Paju. ?Tänu sellele tuli mulle alatasa vastu inimesi, kes kandsid rinnas Eesti ja USA lippu kujutavat märki.?
Garretti kolled?is tehti aga Imbi auks valmis Eesti lippu kujutav tort, millele oli peale kirjutatud ?Aitäh, Imbi Paju!?.
Lotad ja naiskodukaitsjad
Lähitulevikus tuleb Imbil üsna palju aega kulutada tõlkijatega suhtlemiseks: ?Tõrjutud mälestuste? põhjal tema poolt kirjutatud samanimelist raamatut hakatakse nimelt tõlkima inglise ning arvatavasti ka poola, rootsi ja norra keelde. Soome keeles on see juba ilmunud, eesti keeles peaks see ilmuma Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel tänavu. Ka järgmise filmi projekt on osaliselt juba käivitunud. Uus film hakkab kõnelema Soome lotade ja Eesti naiskodukaitsjate sõjaeelsest tegevusest, omavahelisest koostööst ja hilisemast saatusest.
?Hulk intervjuusid on mul selle filmi tarvis juba tehtud: ühtekokku on lindis umbes paarikümne tunni jagu materjali,? ütles Imbi Paju. ?Ja kiire nende intervjuudega ongi, sest inimesed, keda küsitleda vaja, on juba üsna eakad.?
Intervjuude põhjal on Imbi kokku monteerinud ka ühe paarikümneminutilise lindi, mida näidatakse just täna Tartu Linnamuuseumis, kus avatakse lotadele ja naiskodukaitsjatele pühendatud näitus ?Õed Soome lahe kahelt kaldalt?. Linti demonstreeriti ka sama näituse avamisel Tallinnas okupatsioonimuuseumis ja Narva muuseumis. Enne, kui intervjuud täispikaks dokumentaalfilmiks saavad, tuleb aga Imbil teha veel palju tööd: lugeda kirjandust, uurida arhiivimaterjale jne. See, kust filmi tegemiseks raha saada, pole õnneks mitte tema, vaid nii Eesti- kui ka Soome-poolsete produtsentide mure.
?Kui ennast ühe filmiga juba tõestanud oled, pole järgmise filmi jaoks raha leidmine enam nii suur probleem,? ütles Imbi. ?Soome poolt toetab filmi tegemist näiteks lotade kinnisvaral põhinev fond. Nõukogude Liidu survel kuulutati lotade organisatsioon nimelt pärast sõda fa?istlikuks ja kuni 1990. aastateni oli selle tegevus keelatud. Kinnisvara jäi neile aga alles ja selle müügist või rentimisest saadud tulud koondati vastavasse fondi.?
Lotade ja naiskodukaitse ajaloo jäädvustamine on tänuväärne töö nii Eesti kui ka Soome seisukohast vaadatuna.
?Need organisatsioonid olid sõjaeelses Eestis ja Soomes ühtedeks kodanikuühiskonna alustaladeks,? ütles Imbi Paju. ?Lotad ja naiskodukaitsjad propageerisid tervislikku toitumist, korraldasid heategevusüritusi jne. See oli viis, kuidas inimesed said võrgustuda enne internetiajastut. Mis puutub aga lotadesse, siis minul kui eestlasel on võib-olla isegi lihtsam nende ajalugu käsitleda, sest soomlasi kipuvad selle teema puhul ikka veel kammitsema soomestumise aegsest poliitilisest taagast tingitud hoiakud.?
Presidendilt teenetemärgi saamine oli Imbile üllatus, samas tunnistas ta, et see oli igati kooskõlas presidendi väärtushinnangutega.
?Minu meelest tunnustas president eelkõige minu kodanikujulgust ja julgust olla mina ise,? ütles Imbi Paju. ?Just need motiivid on mind ajendanud nii filmi tegema kui ka raamatuküla looma. Olen väga tänulik eelkõige oma vanematele, kes mind minu ettevõtmistes alati toetanud on.?
RIINA MÄGI
