Tunnustuse tõi Imbi Pajule eelkõige tema kolm kuud tagasi esilinastunud dokumentaalfilm “Tõrjutud mälestused”, milles autor kõneleb nõukogude võimu poolt inimeste, sealhulgas naiste suhtes toime pandud inimsusevastastest kuritegudest. Filmi peakangelannadeks on autori enda ema ja tädi, ent autor on küsitlenud ka nende saatusekaaslasi, samuti mitmeid eksperte. Kaamera ette sai ta ühe tollaste võimukandjate hulka kuulunugi ? Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri nimelt.
Eesti Allfilmi ja Soome Fantasiafilmi firmamärki kandev “Tõrjutud mälestused” esilinastus novembri algul järjestikustel päevadel Helsingis ja Tallinnas ning pani endast kõnelema nii Soome kui ka Eesti avalikkuse. Vastukajad on olnud positiivsemad, kui autor oodata oskas. Enam kui filmi kunstilisest küljest on aga räägitud selle mõjust ühiskondlikule teadvusele: sellest, et film aitab neil, kes totalitarismi kurjust ise kogenud, minevikupainetest vabaneda, ning siinsetel noorematel põlvkondadel ja meie naabermaade inimestel aastakümneid tagasi Eestis toimunut paremini mõista.
Mõjub teraapiliselt
Detsembris näidati “Tõrjutud mälestusi” Pimedate Ööde Filmifestivali raames, üleeile aga filmifestivali Docpoint raames Helsingi kaasaegse kunsti keskuses Kiasma. Soomes on korraldatud ja korraldatakse ka selle filmi eriseansse, millega kaasnevad paneelarutelud filmist lähtuvatel teemadel.
“Kuigi totalitarismiga kokku puutumise kogemus soomlastel enamasti puudub, on “Tõrjutud mälestused” mõjunud teraapiliselt ka Soomes: on ju ka siinsel vanemal generatsioonil nn keelatud lugusid, millest nad senini kõva häälega rääkida pole saanud,” ütles Imbi Paju.
Peatselt sõidab ta New Yorki, et esitleda oma filmi sealsetel Eesti Vabariigi aastapäeva üritustel ja kohtuda publikuga. Kevadel on aga sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves lubanud näidata “Tõrjutud mälestusi” oma kolleegidele, Euroopa Parlamendi saadikutele.
Sügisest ekraanile
“Kui eriseansse on Soomes olnud juba mitmeid, üks neist ka välisministeeriumis, siis pikemalt hakkab film Soome kinodes jooksma alles oktoobris, Helsingi raamatumessi ajal,” ütles Imbi Paju. “Raamatumessi ajaks ilmub ka minu raamat, mis käsitleb filmist tuttavaid teemasid veelgi enam süvitsi minnes. Kirjutamine on päris keeruline, sest 40 tundi filmi tarvis üles võetud materjali tuleb uuesti üle käia.”
Kuigi Imbi kirjutab raamatut eesti keeles, ilmub trükist esimesena just soomekeelne variant. Ent kindlasti saab kunagi raamatuks ka algkeelne tekst.
Lisaks Imbi Pajule saavad ülehomme Isamaaliidu Rahvuskultuuri Ühenduse tänavuse aastapreemia teenekas keeleteadlane Valve-Liivi Kingisepp ja kirjandusmuuseumi teadur, eestlaste elulugude koguja Rutt Hinrikus. Traditsiooni kohaselt annavad aastapreemiad üle mullused laureaadid, kelleks on Viinistu kunstimuuseumi rajaja ja kunstimetseen Jaan Manitski, filmimees ja luulekogude koostaja Vallo Kepp ning Vabadussõjas langenute mälestuse jäädvustamisele pühendunud vabakutseline teadlane Mati Strauss.
RIINA MÄGI
