Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli kinnitusel soovib töötukassa pärast tööturuametiga ühinemist ameti kohalikud bürood alles jätta.
Millal töötukassa ja tööturuamet ühinevad?
Kokkulepe on põhimõtteliselt saavutatud, tähtajad on küllalt lühikesed, tuleva aasta 1. maiks peame ühinema. Tööd on väga palju. Seaduseelnõu läheb neljapäeval valitsusse. Tõsi, eelnõu on juba korra arutatud, siis jäi see toppama, nüüd läheb see tõenäoliselt käiku.
Tööturuamet likvideeritakse ja edaspidi tuleb tegemist teha tööbörsiga?
Tööturuamet likvideeritakse, kuid tema ülesanded antakse üle töötukassale. Tööbörs on tänaseks päevakorrast maha võetud ja jätkab Eesti Töötukassa.
Mida muudatus kaasa toob?
Praegu tutvun maakondades tööturuameti osakondade olukorraga. Kohtun ka inimestega. Massilisi koondamisi plaanis pole. Loodan väga, et suurem osa inimesi jääb meie süsteemi tööle. Kindlasti on ka lahkujaid, sest muudatus on väga oluline – töötukassas pole enam tegemist avaliku teenistusega, edasi tuleb töötada töölepinguseaduse alusel. See on inimeste jaoks valiku koht. Meie soov on, et jääksid alles kohapealsed osakonnad ja kohalikud bürood, kui need on teenuse osutamisel vajalikud. Kui büroo likvideerimine tähendab, et osal inimestest pole võimalik tööturu teenuseid kasutada, siis seda asutust keegi likvideerima ei kipu. Tulu büroo allesjätmisest on kindlasti suurem kui kaotamisest saadud kokkuhoid. Vähemalt praegu olen ma selles veendunud.
Jõgeva tööturuameti büroo on tänu ruumidele ja asukohale Eesti kolme parema büroo hulgas. Tahaksime teenindussaalid üle Eesti viia ühtsesse vormi nii sisu kui ka väljanägemise poolest. Kõige suurem mure ongi, et klienditeenindus pole selline, nagu ta peaks tänapäeval olema. Tõsiste probleemidega inimesi ei saa panna üksteise kõrvale ja siis hakata teenust osutama. Tegemist on ka delikaatsete andmetega ja ei ole mõistlik inimesi üksteise muresid kuulama panna.
Mis saab Mustvee ja Põltsamaa büroodest?
Kui mõlemas linnas on vajadus büroo järele olemas ja kliente jätkub, siis pigem ma näeksin, et need bürood laiendaksid oma tegevust.
Lähema paari-kolme aasta jooksul töötute arv suureneb, sellepärast olen päris veendunud, et neid büroosid on pigem vaja tugevdada ja võib-olla ka teeninduspiirkonda suurendada. See on läbirääkimiste koht, kui suurt piirkonda ta reaalselt katab. Oluline on, et inimesed ei kannataks.
Kuivõrd otstarbekas on Teie hinnangul uue töölepinguseaduse kiirem rakendamine praegustes majandusoludes?
Töölepingu seaduse osas on praegu kompromiss saavutatud. Läbirääkimised olid pikad ja pingelised ja kui nüüd on tööandjad ja töövõtjad ning valitsus alla kirjutanud, siis nii ta peaks jääma. Kokkuleppes oli kirjas, et uus töölepinguseadus rakendub aastal 2010. Uues töölepinguseaduses on sees palju inimesele soodsat, näiteks töötuskindlustushüvitise taseme määra kasv ehk inimene hakkab saama 70 protsenti eelmisest palgast praeguse 50 ja 40 protsendi asemel, samuti laieneb hüvitise saajate ring poolte kokkuleppel ja omal soovil lahkujatele. Töötukassa hakkab uue töölepinguseaduse järgi katma iga koondamishüvitist iga juhtumi korral.
Töötukassal ei pruugi selleks raha jätkuda. Äkki peab töötuskindlustusmakset veelgi suurendama?
Järgmise aasta 1. juulist maksumäära tõstetaksegi. Sellega peaksime toime tulema. Hea, et oli aeg, kus saime reserve koguda. Kui on head ajad, siis arvatakse, et maksumäär peaks vähenema, kui halvad ajad, siis tahetakse jälle töötuskindlustusmaksu suurendada.
iii
HELVE LAASIK
