Hiljuti lõppes Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.3 ?Võrdsed võimalused tööturul? projekt ?Põhi- ja eelkutsehariduse võimaldamine Jõgevamaa noortele töötutele?. Tööturuameti Jõgevamaa osakonna juhataja Manguse rääkis Vooremaale, et projekti eesmärk oli anda nii põhi- kui ka eelkutseharidus 15 noorele Jõgevamaa inimesele, kellel oli haridust ainult seitse klassi, kuid kes olid vanemad kui 17 aastat.
12 noort meest said Põltsamaal hariduse
?Alustasime projektiga 2004. aasta augustis, kuulutades esmalt välja riigihanke, mille tulemusena osutus kõige edukamaks pakkujaks Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool.
Seejärel hakkasime maakonnast otsima noori, kel puudus põhiharidus ja kes olid vanuses 17?19,? rõõmustas Manguse, et 12 noorel mehel on nüüd lõputunnistus kätte saadud ja 10 neist juba tööl.
?Põltsamaa õpetajad on teinud ära suure töö. Lisaks põhiharidusele said need noored ka ehitaja ja autoremondilukksepa paberid. Projekti kestel võimaldati neile tasuta majutus, toitlustamine ja koolitarbed,? ütles Manguse.
Euroopa Sotsiaalfondi III voorus tööturuameti osakonnad kahjuks oma projekte esitada ei saa.
Tööturuameti piirkondliku osakonna vastuvõtuajad Jõgeval on igal tööpäeval, samuti teenindatakse kliente nädalas viis päeva ka Mustvees ja kolmel päeval Põltsamaal.
?Kunagi ei tea, millal võib ette tulla mõni struktuurimuudatus, kuid mingisugune teenindus Jõgevale kohapeale ikkagi jääb. Ei ole ju mõistlik, et töötud inimesed, kel raha niigi vähe, hakkaksid sõitma Tartusse,? rääkis Manguse.
Eilse hommikuse seisuga oli Jõgevamaal 410 registreeritud töötut. Registreeritud töötu saab olla seni, kuni inimene leiab omale töö. Käesoleva aasta algusest jõustus piirang selle kohta, et vaid esimesed 20 nädalat võib töötu valida, millist tööd ta tahab. 21. nädalal peab töötu olema valmis vastu võtma töö, mille eest saab vähemalt miinimumpalka.
Registreeritud töötule makstakse töötushüvitisi kuni 270 päeva. Pärast töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse lõppemist on töötul endiselt võimalik saada kõiki tööturuameti pakutavaid teenuseid. Kui pere sissetulek jääb alla toimetulekupiiri, võib töötu pöörduda kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuse saamiseks.
Manguse sõnul on tööpakkumisi väga palju ja töötute arv aina kahaneb. See tendents on niisugune mitte ainult Jõgevamaal, vaid Eestis tervikuna.
Naistele vähe tööpakkumisi
Probleemiks peab Manguse seda, et naistele on oluliselt vähem sobivat tööd pakkuda kui meestele. ?Naistele saame pakkuda peamiselt õmbleja või koka ametit, kuid sageli ei sobi need tööajad väikelaste emadele,? sõnas Manguse.
Samas on just naised ennast töötuna arvele võtnud rohkem kui mehed.
Noortele pakutakse Jõgevamaal ikka suviseks hooajatööks marjakorjamist. Noorte tööhõive on aga keeruline, sest alla 13-aastased ei tohi seaduse järgi üldse töötada. Manguse sõnul pole tööandjad eriti altid alaealisi palkama, sest paberite kooskõlastamine läheb liiga keeruliseks. Vaja läheb lapsevanema luba, alaealisel on lühendatud tööaeg jne. ?Alati on lihtsam tööle võtta üks täiskasvanu kui paar last,? nentis Manguse.
Tööturuametis on ka eraldi noorte konsultant, kes tegeleb 16?24-aastastega.
Tööturuameti Jõgevamaa osakonnas pole pikka ooteaega. Inimesed tulevad siia varem kokku lepitud kellaajaks. Pakutakse ka karjäärinõustamise teenust, mida registreeritud töötu saab tasuta. Seda võimalust kasutatakse meelsasti, mõned inimesed isegi korduvalt. See sisaldab peale vestluse mitmeid erinevaid teste, mille järgi leitakse lahendus, milline töö võiks inimesele sobida.
Populaarne tööpraktikaTööandjad kasutavad aktiivselt tööpraktika meedet, mis toimib nii, et tööandja võtab enda juurde praktikale oskusteta inimese ja õpetab ta ise välja. Tööturuamet maksab tööandjale sellisel juhul juhendamistasu, mis on esimesel kuul 100%, teisel kuul 75%, kolmandal ja neljandal kuul, kui on vaja nii pikka praktikat, 50% miinimumpalgast.
Juhendatav saab sellel ajal stipendiumit ja tal on tööpraktika ajal ravikindlustus.
Manguse rääkis Vooremaale, et sellel poolaastal on Jõgevamaa osakond suunanud tööpraktikale 111 inimest, kellest ainult kuus pole tänaseks tööle rakendunud. ?Tööpraktikale suunamisel vanusepiiranguid pole, oleme praktikale suunanud ka vanemaid inimesi, kelle oskused ei vasta nõuetele,? rääkis Manguse.
Puudega töötu töölevõtmise eest maksab tööturuamet tugiisiku toetust. Ühe aasta jooksul mitte rohkem kui 700 tundi, iga tunni eest 40 krooni. Nii on näiteks Põltsamaa Felix andnud tööd üheksale puudega inimesele.
Populaarsust pole veel võitnud tööharjutuse meede. Tööharjutus on tööturuteenus töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse kujundamiseks. Tööharjutusel tehakse kergemaid töid, mis ei nõua erialaseid teadmisi või milleks vajalikud oskused on omandatavad tööharjutuse käigus juhendaja nõustamisel ja juhendamisel.
?Hetkel osutab sellist teenust Jõgeva maakonnas vaid üks tööandja ja tema juurde on tööd harjutama suunatud kolm töötut,? rääkis Manguse.
Tööharjutusel olevad inimesed töötasu ei saa. Kuni kolm kuud kestva tööharjutuse jooksul makstakse neile stipendiumi, seejärel peaksid nad olema valmis minema edasi järgmisse meetmesse, näiteks tööpraktikale või tööturukoolitusele.
JAANIKA KRESSA
