Tööhõiveameti kommentaar
Jõgevamaa Tööhõivematile teadaolevalt pole Margus (nimi muudetud – toim.) tööl käinud juba kümme aastat. Viimati, kui ta tööhõiveametisse pöördus, küsiti temalt, kuidas edenevad tööotsingud. Selle peale tagus klient rusikatega vastu lauda ja karjus, et mis see teie asi peaks olema. Sellise käitumise peale öeldi talle, et kui ta märatsemist ei lõpeta, kutsutakse politsei.
Töötuna arvelevõtmisel ja tööturuteenuste osutamisel lähtub tööhõiveamet töötu sotsiaalse kaitse seadusest ja tööturuteenuse seadusest.
Töötuna võetakse inimene arvele siis, kui ta on ilma tööta, valmis kohe tööle asuma ja osalema tööturukoolitusel. Sobiva vaba töökoha olemasolul pakub tööhõiveamet seda töötule. Kas töö on sobiv või mitte, otsustab tööhõiveamet tööturuteenuse seaduse alusel. Sobiv töö on töö, mida tööhõiveamet peab isikule kohaseks tema haridust, erialaoskusi, töökogemust, tervislikku seisundit, soolist sobivust ning elukoha ja töötamiskoha vahemaad arvestades.
Oma töösooviks on Margus märkinud, et soove ei ole. Jõgevamaa Tööhõiveamet on mehele korduvalt pakkunud talle sobivat tööd, kuid ükski pakutud töökohtadest ei ole kliendile sobinud: peamiselt on põhjuseks väike palk.
Marguse palgasooviks on Eesti keskmine palk. Kui inimene on tööturult eemal olnud juba aastaid, siis selleks, et omada kõrget palka, tuleb ennast tööandjale tõestada. Näiteks hiljuti suunas tööhõiveamet Marguse tööandja juurde, kes pakkus talle õpiperioodil töötasuks 3000 krooni ning hilisemat palgatõusu vastavalt töö tulemustele, lisaks tööle käimiseks transpordikompensatsiooni.
Nimetatud töövestlusel käitus Margus tööandjaga meelega selliselt, et teda tööle ei võetaks. Tööst keeldumiseks peab tööhõiveamet sedagi, kui töötu käitub tööandjaga nii, et tööandja teda tööle võtta ei soovi. Tööhõiveamet suhtleb ka tööandjatega ja saab tagasisidet selle kohta, miks ta inimest tööle võtta ei soovi.
Kui tööhõiveamet leiab, et tööle saamiseks on vaja koolitust, siis pakub ta seda töötule. Kui töötu keeldub teist korda tööst või pakutud tööturukoolitusest või katkestab koolituse, peab tööhõiveamet selle inimese töötuna arveloleku lõpetama töötu sotsiaalse kaitse seaduse alusel.
Margus on soovinud palkmajade ehitamise koolitust, kuid kui tööhõiveamet talle seda pakkus, siis ta keeldus. Oma kirjas toob ta põhjuseks tööandja arvamuse, et nendel kursustel seda ametit selgeks ei saa. Kõik, kes on tööhõiveametis palkmajade ehituse koolituse läbinud, on sellel erialal ka tööle rakendunud. Ei ole mõistlik eeldada, et koolitusel õpitu on lõplik ja hiljem oskusi juurde omandada ei ole vaja.
Tööhõiveameti konsultandi kohustus on vestelda kliendiga, uurida, kuidas on kulgenud tema tööotsingud ja pakkuda hetkel vakantseid töökohti. Tulemus on seda parem, mida koostöövalmim on klient, et leida kõiki osapooli rahuldav lahendus ? töötu lahkub teadmisega, et teda soovitakse aidata ja tööandja on leidnud endale sobiva töötaja.
