Joosep Tootsi tõenäoline prototüüp Voldemar Tootson lubas Oskar Lutsule peksa anda, kui kuulis, et kirjanik on ta “Kevadesse” ulaka ja vembulembelise poisina sisse kirjutanud.
See oli üks eredamaid seiku, mida võis kuulda Oskar Lutsu Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis toimunud temaatilisel koosviibimisel “Kes on kes “Kevades””. Palamuse kihelkonnakoolmuuseumi teadur Tiina Kivits kinnitas, et “Kevade” tegelased on Oskar Lutsu enda sõnade järgi koondkujud, kellele ta on ka omast peast üht-teist juurde kirjutanud. “Luts on väitnud, et ta ei ole fotograaf ega ole kedagi elust täpselt maha kopeerinud. Nii ei saa ka päris kindlalt ühte või teist tegelikult elanud isikut mõne
kirjandusliku kuju prototüübiks nimetada. Konkreetsemad eeskujud olid kirjanikule kindlasti Tootsi algkuju Voldemar Tootson, Ludvig Roose (õpetaja Laur), Aleksander Nieländer (köster ehk Julk-Jüri) ja Kristjan Lill (Lible).
Teele prototüüp Adele Pärtelpoeg oli noorem ja ei õppinud kihelkonnakoolis Oskar Lutsuga samal ajal. Pärast “Kevade“ trükist ilmumist leidsid lugejad, et Adele Pärtelpoeg sarnaneb kõige rohkem Teelega. Adele on ise öelnud, et mis Teele mina ikka olen, aga kui te seda tahate, eks ma võin ju olla ka.”
Prototüüpe on uuritud juba sada aastat
Tiina Kivitsa sõnul kerkis küsimus, kes on kes “Kevades”, esile juba 1912. aastal, pärast romaani esmatrüki ilmumist. “Uuritud on seda teemat siiani. Aastaid enne muuseumi avamist tegeles sellega kodu-uurija Johannes Paju, seoses ekspositsiooni koostamisega Vaike Lapp, pärast aga hilisem muuseumijuht Peeter Lail ja teisedki muuseumitöötajad,” rääkis Kivits.
Oma ettekandes Voldemar Tootsonist avaldas Tiina Kivits arvamust tema sarnasuse kohta Joosep Toosiga. “Koolikaaslased panid Tootsoni kohe Tootsi algkujuna paika. Noorukina oli ta väga elavaloomuline, rahutu vaimuga, alati tegutsev, kõige vastu huvi tundev. Iseloomult väga energiline, töös väga kohusetruu. Ka ägedaloomuline, kuid õiglane. Mis õppimisse puutub, siis katekismus ja piiblilood teda kui ärksa vaimu ja rõõmsa hingega poissi vaevalt huvitasid, kuid maateaduse ja ajalooga ta eriti vaeva ei näinud. Maateadus pidanuks talle juba loomu poolest meeldima, algul võis sellesse süvenemisel olla takistuseks puudulik vene keele oskus,” tõdes Kivits.
Voldemar Tootsoni poeg ja pojapoeg olevat aga oma iseloomult olnud samuti Tootsid. Palamuse õpetaja Linda Kapral on meenutanud, et Aleksander Tootson, vastupidi õele, oli väga elava loomuga ja kärsitu. „Tal oli lahtine pea, aga õppida ta suuremat ei viitsinud. Alati oli tal midagi plaanis, midagi käsil…”
Mäeotsa talu ja Venemaa avarused
Voldemar Tootsoni huvist põllumajanduse vastu ja soovist seda arendada rääkis Kivits järgmist: “1906. aastal valmis tema isatalus Mäeotsal uus maja. Tolle aja kohta suur ja ilus – vooderdatud ja värvitud, juba rehetoast ja rehealusest lahus. Samuti ehitasid Tootsonid suure maakivist karjalauda. Venemaalt koju saabudes oli Voldemaril palju häid kavatsusi talu ülesehitamiseks ning karjamajanduse parandamiseks. Ta tahtis muretseda tõukarja, teha maaparandust, korrastada külvikordi. Nii hakkas ta töödega pihta. Pärast kesa puhastamist kividest kohendati lauta. Üheaegselt nende töödega tõmmati ka sohu kraave. Koduõuele istutas noorperemees väikese pargi. Kahjuks polnud Voldemari vanemad uuendusmeelsed. Nad leidsid, et kui ollakse senini hakkama saadud, saadakse edaspidigi, ning arvasid, et mis see tuisupäine poiss rabeleb nagu meeletu.”
Nigel finantsolukord, vanemate leppimine kõige vanaga ning noore mehe enese veidi sulaslik seisus talus tegid õpetatud põllumehel hinge rahutuks ja ajendas teda Venemaale minema.
1911. aastal asus Voldemar elama Kurski kubermangu Grabowski mõisasse, 1912. aasta kevadel sõitis ta uuele töökohale Novgorodi kubermangu Petrovskoje mõisasse, 1915. aasta sügisel läks Voldemar Tootson koos naise ja lapsega Nižni Novgorodi kubermangu Volga äärde vürst Obolenski mõisasse. Varsti kolis ta jällegi Kurski kubermangu Grabowski mõisa lähedusse ämma juurde. Elanud vähe aega ämma juures, sai ta 1. novembril 1916. aastal sinna lähedale Sapotševo Psühhiaatrilise Haigla abimajandisse koha.
1918. aasta sügisel moodustati Nazdratševo endisesse mõisasse, mis asus Kamenevo lähedal, veterinaarpunkt. Voldemar Tootson määrati sinna tööle. Kodusõja ajal määrati talle ülesanded Punaarmee toiduga varustamise alal, samuti ravis ta armee hobuseid.
Haritud ja rahva poolt lugupeetud põllumehel Voldemar Tootsonil töö leidmisega raskusi ei olnud. Äkilise ja otsekohese iseloomu tõttu tekkis tal aga sageli kokkupõrkeid tööandjatega. Samuti olid tal paljudes küsimustes välja kujunenud kindlad seisukohad, millest ta ei taganenud. Seetõttu vahetas ta sageli töökohti. Uute oludega kohanes ta hästi, kuid samas vaevas teda ka koduigatsus. Mitmeid kordi saabus ta kodutallu ja tahtis seda järjele aidata,” kõneles teadur.
Tiina Kivitsa sõnul leidubki muuseumis kõige rohkem materjali Voldemar Tootsoni kohta, sest tema naine ja tütar Maria elasid kaua Voldemari isatalus. Oletatavatele prototüüpidele pühendatud kokkusaamisel kuulati ka 1963. aastal Palamusel Maria Tootsoniga salvestatud raadiointervjuud, kus reporteriks oli Juhan Saar.
Adele purustas pruudipärja
Adele Pärtelpojast (Kollist) kõnelenud muuseumipedagoog Aili Kalavus rõhutas tema väga suurt sarnasust Raja Teelega. “Adele oli elavaloomuline ja särtsakas tüdruk, sageli ka üsna kangekaelne, aga kindlasti ka töökas. Juba päris pisikesena avaldusid mõned iseloomujooned.
Adele sündis Palamuse veskijärve kaldal, kuid paari aasta pärast oli pere sunnitud sealt lahkuma, sest vanematel polnud võimalik teda järvest eemale hoida. Igal silmapilgul, kui tema järele ei vaadatud, oli ta järve hüpanud, et koos partidega ujuda.
Adele abiellus 19-aastasena vanemate tahte kohaselt Kolli talust pärit Osvaldiga. Adele vanematekodus muutunud nooriku meeleolu, ta tõmmanud pruudipärja lõhki ja visanud põrandale. Siit sai ehk Luts ainest “Tootsi pulma” tarvis. Ka uuest kodust Kollil tuli Adelel edaspidi tülide tagajärjel lahkumisi ette. Siis elas ta mõnda aega mujal, kuni talle järele tuldi, või otsustas ta ise naasta. Nii, nagu Teele lahkus “Äripäevas” Ülesooltki.
Nime Raja Teele saamislugu selgitas Kalavus aga nii: “Teele on selle kohta ise öelnud, et kui tema Oskar Lutsu ja veel kahe poisiga mängis pallimängu, kus igaühel olid oma rajad, hüüdnud ta sageli, et ärge tulge üle minu raja. Selle järgi vist oligi Oskar Luts hakanud teda Raja Teeleks nimetama. Teele isa ehitatud maja Palamusel valmis enne, kui Ehavere koht ära anti. Seega kuskil Raja talus nad elanud ei ole.”
Teele kirjad Austraaliast Eestisse
1927. aastal sõitsid Kollid Austraaliasse uut õnne otsima. Paari aasta pärast suri Osvald. Neli aastat pärast Osvaldi surma lõpetas Teele talupidamise. Hiljem töötas Adele juuksurina ja pidas võõrastemaja,” rääkis Aili Kalavus. Tema sõnul on muuseumis väga väärtuslikud kirjad, mida Adele Austraaliast Eestisse saatis
“Vanaduspõlves kirjutatud kirjadest on näha, et Adele tundis end üsna lõbusana. Ta kirjutab, et kui ta sai 80-aastaseks, ei tundunud ta hing vanem kui 20-aastaselt. Kohalikus seltsimajas oli suur sünnipäevapidu, kus ta laulis kolm laulu ja tantsis mitmed tantsud. Mis puutub aga Teele ja Tootsi algkujude omavahelistesse suhetesse, siis Adele on hiljem öelnud, et Tootsi mäletab ta küll, aga tundis teda vähe,” märkis muuseumipedagoog
Prototüüpide lühielulood
Voldemar Tootson (Joosep Toots)
*17.02.1885 Raadivere küla -20.03.1920 Kurski kubermang, Nazdratševo
*Õppis Palamuse koolis 1987-1899
*Hilisem haridustee: Kärksi loomakasvatuse koolis omandas loomavelskri,
*1900-1903 Poltaava Põllumajanduskoolis karjakasvatuse velskri kutse
*Raadivere küla Mäeotsa talu
*1909 võttis vastu teenistuskoha Peri mõisas Põlva kihelkonnas Võrumaal
*1914 töötas Ulilas Kurikoffi mõisas
*1911-1912 ja 1915-1920 oli ametis põllmajandusalal erinevates Venemaa paikades
*1911 Abeillus Marfa Jedvokimovaga
*1912 sündis tütar Maria, kes suri kuuenädalaselt
*1914 sündis teine tütar Maria
*1917 sündis poeg Aleksander
*1918 sündis poeg Voldemar, kes suri nädalavanusena
*Aleksandril oli poeg Eduard Rõžkov (ema Polina Rõžkova),
*Eduardil poeg Aleksander
Adele Pärtelpoeg (Raja Teele)
*1.08.1890 Palamuse – 8.07.1975 Austraalia
*Õppis Palamuse koolis 1901-1903
*Edasine haridustee A. Grassi kool Tartus
*1909 lõpetas Vene Puškini nim Gümnaasiumi
*Töötas paar aastat Palamuse kirikumõisas ja paar aastat Tartus
*Alates 1927 aastast Austraalias
*9.09.1909 abiellus Osvald Kolliga
*poeg Endel, kellel järeltulijaid ei olnud
i
JAAN LUKAS
