Mullu juhtus Jõgeva maakonnas 52 tööõnnetust, neist raskeid 11.
2008. aastaga võrreldes on olukord paranenud — siis juhtus õnnetusi 69, neist raskeid 19.
Oma külastuste käigus kuuleme tihti ettevõtjatelt, et neil on kiire, majanduslikult on aeg keeruline jne. Majanduslikult keeruline aeg ei tähenda veel, et tööohutusnõudeid eirata tohib.
Tihti ei leia me aega, et teadvustada endale võimalikke ohte ja mõelda, kas midagi ei annaks enne ära teha, kui õnnetus käes. Nii mõnigi tööõnnetus oleks võinud jääda olemata, kui töötaja täidaks seadust ja keelduks oma elu ohtu seadmast.
Üks peamisi tööandja ülesandeid on tervisliku ja turvalise töökeskkonna loomine. Tööandja kohustus on tagada töötaja tervise kaitse ja ohutud töötingimused igas tööga seotud olukorras. Ka töötaja ise peab osalema ohutu töökeskkonna loomisel, olema teadlik nõutavatest tingimustest ning seisma hea selle eest, et tema töö ei ohustaks ei tema enda ega ka teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide üle teostab riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon. Lõuna Inspektsioon külastas mullu 110 ettevõtet. Avastatud rikkumiste arv oli 547. Tööandjaid kohustati kõrvaldama 62 rikkumist. Määrati sunniraha hoiatusi kokku 248 000 krooni suuruses summas. Järelkontrollide käigus selgus, et kõik tööandjad olid ettekirjutused tähtajaks täitnud. Sellest tulenevalt sunniraha hoiatusi rakendama ei pidanud.
Suurimad rikkumised esinesid ehitusobjektidel — nii tellingute paigaldamise puhul kui ka katusetööde juures. Tellingutel puudusid osaliselt kaitsepiirded ja ehitajad eirasid tööohutuse nõudeid katusel töötades. Selliste rikkumiste avastamisel peatasid tööinspektorid kohe töö objektil.
Järelevalve teostamisel avastati viieteistkümnel korral elule ohtliku töövahendi kasutamine — mitmes ettevõttes puudusid nõutavad kaitsepiirded kokkupuute vältimiseks töövahendi liikuva osaga.
Enamlevinud rikkumised on ebapiisav valgustus, halb õhuvahetus tööruumides või hoopiski välja ehitamata ventilatsioon, ning tööplatvormid, mis ei olnud piisavalt suured. Puudusid kaitsepiirded, ohtlikel kohtadel puudus ohumärgistus jne. Nii mõneski ettevõttes oli kasutusele võetud uus töövahend, mille kasutusjuhend polnud eesti keelde tõlgitud.
Töövahendi kasutamisel, hooldamisel ja seadistamisel peab tööandja tagama valmistaja poolt antud kasutusjuhendis esitatud nõuete täitmise.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus reguleerib tööle esitatavad nõuded. Samuti reguleerib see seadus ka tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel.
iii
VALENTINA SOONE, Lõuna inspektsiooni tööinspektor
