RMK Kagu regioonis, kuhu kuulub ka Jõgevamaa, tööta jäävate metsameeste arv selgub nädala-pooleteise pärast, siis on lõplikult selge, kes on pakkumised saanud ja töö ka vastu võtnud.
Vooremaa küsitluse andmetel on Jõgevamaa neljas metskonnas seni töötavatest 34 inimesest tööpakkumise saanud pea pooled — 18 inimest. Nende hulka pole arvestatud metsatöölisi, kes jätkavad nagunii.
Lääne-Virumaal Sõmerul Kirde regiooni pilootprojekti tulemuste tutvustamisel ütles RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu, et iga regiooni tootmis-, logistika- ja metsakasvatusjuht on teinud oma valikud ning alustanud läbirääkimisi inimestega, kes saavad mõne päeva pärast tööpakkumise uude struktuuri. “Töökirjeldused on olemas, inimestele on seletatud, mida nad tegema hakkavad. Järgmise nädala lõpus saavad nad kirjalikud pakkumised. Kui läbirääkimised ei ole lõppenud, lükatakse lepingu allkirjastamine edasi uue nädala algusse,” selgitas Uuetalu.
Ta lisas, et kõik peab olema otsustatud 1. juuliks, nii kaua RMK aga venitada ei kavatse.
Naistele pole tööd
Tööpakkumist mittesaanutega hakatakse pidama läbirääkimisi mõne muu ameti sobivuse üle. Komplekteeritud on ka esimene rühm harvesterijuhtide koolitamiseks Luual, kokku 12 inimest. Nemad peaksid kogunema 20. aprilli paiku. Teine ja kolmas rühm on komplekteerimata, ka on komplekteerimata kaks forvarderijuhi rühma.
Kõige keerulisem on Uuetalu sõnul naistega, seni on neile vähe tööd pakutud. “Pean tunnistama, et on kuldses keskeas naisterahvaid, kellele ei ole tööd pakkuda. Ootame pakkumisi ka partnerorganisatsioonidelt, sest näiteks erametsakeskused vajavad konsultante.
Puhkemajandusosakond on valinud loodusvahid ja looduskeskuste juhid. Samuti saavad naised tööd olemasolevate hoonete halduritena ja veel kümnele on pakutud metsakorraldaja ametit. Mõnele tublile naisterahvale pakume ka metsatöölise ametit, võib-olla on ta suvel nõus noorendikke hooldama ja metsa istutama. Luual on võimalik läbi teha aiakujundaja kursused. RMK-l endal küll sellise töö tegijaid vaja pole, kuid tahame anda naistele väljaõppe, et nad leiaksid tööd aiandussektoris. Puhkemajanduse osakonnaga kooskõlastatult läheb
Hoonete nimekirjas korrektiivid
Kui töötajad on nimetatud, istutakse maha ja arutatakse läbi, kus nad tööle hakkavad. Vaadatakse üle töökohtade paigutus, seejärel räägitakse läbi puhkemajanduse osakonnaga, millist rakendust nemad hoonetele näevad.
Autode arv väheneb
Transpordikulu ühe töötaja kohta suureneb, kuid lõppkokkuvõttes see summa väheneb, sest autosid ja töötajaid on edaspidi vähem.
“Juhtkond sõidab oma autodega, nemad saavad kompensatsiooni. Nii on lihtsam ohjeldada kulusid, sest kompensatsiooniks eraldatakse kindel summa. Igaüks sõidab niisuguse autoga, nagu ise tahab. Kaob ära kiusatus soetada suurem ja ilusam auto kui naabrimehel. Tööjuhtidele antakse autod, millega saab metsas käia. Nemad peavad natuke rohkem sõitma, nad saavad sülearvutid ja neil on võimalik oma tööd teha ka lähimas kontoris,” kirjeldas töökorraldust RMK juhatuse liige.
Peamajas enne sügist midagi ei juhtu
Tavo Uuetalu sõnul pole veel selge, kuidas korraldatakse ümber põhitegevust teenindavate struktuuride töö. Enne sügist selles selgust ei tule.
“Organisatsioon ootab, mis saab keskusest, kuid kõiki asju pole võimalik korraga teha. Inimese töökoht ei pea olema Tallinnas Viljandi maanteel, arvutisüsteemid võimaldavad töötada kus iganes,” kinnitas ta.
Ühte arvet sisestati rohkem kui nädal
Raamatupidamissüsteemi töö ümberkorraldamisel võttis arvete registri käivitamine aega, sest arvete sisestamise rühm komplekteeriti valesti ehk kõik arvete sisestamisse puutuv anti ühele inimesele. Ta ei jõudnud kõike teha. Nii juhtuski, et üht arvet sisestati rohkem kui nädal aega.
“Mõned arved seisid ja osad saadeti valedele inimestele. Uue rakenduse käimalükkamisel taolisi asju juhtub,” tõdes Uuetalu.
Töö juhtimise efektiivsus kasvas Kirde regioonis 2,4 korda
RMK Kirde regioonis tänavu jaanuarist käivitunud pilootprojekti tulemustest on selgunud, et raietööde juhtimise efektiivsus kasvas 2,4 korda.
Tehnoloogia on jõudnud sinnamaani, et ei pea tegema enam kõike pastapliiatsi ja klupiga. Moodsa infotehnoloogia abil on võimalik täpselt teada saada, mis raielangil toimub. Kalibreeritud harvesterid saadavad mobiiltelefoni ja GPRSi abil infot iga päev,
RMK koostööpartneri Iriscorp Trnsport OÜ juhatuse liige Kaido Sikk tõi positiivse küljena välja töötajate senisest parema motiveerituse ning metsatööde ühtlasema korralduse.
Raviltos AS juhataja Urmas Valter näeb probleemi selles, et kõik harvesterioperaatorid pole võrdsed, väga palju tööd tuleb teha sarnaste kalibreerimispõhimõtete ja programmidega, et kõik saaksid asjast ühtmoodi aru ning tulemused oleksid ühised. Samuti võiks tema hinnangul IT-tugi ühine olla. “Programme on omavahel väga keeruline klappima panna,” lisas ta. Langi peaks suutma operaator üles leida ka GPSi abiga, nii peab töödejuht vähem sõitma. Oluliselt ladusamaks on muutunud tööde korraldus, kus ettevõtja saab mitme RMK töötajaga suhtlemise asemel kavandatavate tööde graafikus kokku leppida ühe inimesega.
Kirde regioonis läbi viidud pilootprojekti eesmärgiks oli muuta metsa majandamine senisest efektiivsemaks ning raie ja palgivedu kontrollitavamaks.
Jõgevamaa metskondadest on tööpakkumise saanud:
Hallikul 10 töötajast 4
Pikknurmes 9 töötajast 6
Laiusel 8 töötajast 6, kusjuures üks töötaja loobus
Põltsamaal 7 töötajast 2
HELVE LAASIK
