Olukord tööturul muutub tööandjate jaoks järjest keerulisemaks. Kuna veel rakendamata tööjõuressurss järjest väheneb, tuleb uusi töötajaid järjest enam otsida teiste tööandjate juurest. See survestab omakorda palgakasvu.
Tööturul on pinged kasvanud, kuna tööealine elanikkond väheneb, hõive määr on juba niigi kõrge ja tööpuudus alaneb veelgi. Tööealiste elanike arv väheneb Eestis väga kiiresti. Eelmise aasta jooksul vähenes tööealine rahvastik Eestis 7500 inimese võrra ehk Paide linna jagu.
Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus 15–74aastases rahvastikus on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise, samas allpool Saksamaa, Rootsi või Taani taset. Seega on meil veel ruumi hõive määra suurendamiseks, pakkudes näiteks teatud ühiskonnagruppidele senisest paindlikumaid töötamisvõimalusi.
Selle aasta esimeses kvartalis kasvas hõivatute arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 17 000 inimese võrra ehk 2,9 protsenti. Hõive kasvust pool tuli teenindussektorist. Seda mõjutas ilmselt töötajate registreerimise kohustuse sisseviimine eelmise aasta juulis. Maksu- ja tolliameti andmete järgi kasvas hõive suurematest tegevusaladest kaubanduses, turismisektoris ja puidutööstuses.
Töötute arv langes selle aasta esimeses kvartalis aastaga 12 000 inimese võrra ehk 6,6 protsendini. Töötuid oli selle aasta algul kokku 44 000, neist ligi 70 protsenti oli tööd otsinud üle aasta.
LIIS ELMIK, Swedbanki vanemökonomist