Majanduskriisist rääkides on meil soovitatud loobuda süüdlaste ja vigade otsimisest. „Oravad” on läbi aastate korranud, et läbikukkujad ja elu hammasrataste vahele jäänud inimesed ei puutu riigisse ja et töötusse ja vaesusesse langevad vaid laisad ja lihtsameelsed.
Võib otse välja öelda, et Eestis pole tööhõiveprobleeme euroopalikult väärtustatud, nii nagu ka kogu sotsiaalsüsteemi. Kui Euroopa riikide keskmine kulu sotsiaalsele kaitsele ja heaolule on 27,2 protsenti, paljudes riikides aga tunduvalt rohkem, siis Eestis vaid 12, 4 protsenti, millega oleme eelviimasel kohal. Kuid aktiivse tööpoliitika mõõtskaalal oleme Euroopas koguni kõige viimased. Kulutustelt ümberõppele ja töökohtade pakkumisele jääme Euroopa keskmisest tasemest 10 korda maha. Ja ka sellest vähesest rahast tuleb 63 protsenti Euroopa poolt. Seega Eesti oma osa on siin üliväike. Töötul tuleb koolitust oodata pool aastat kuni aasta. Süsteem on kohmakas. Koolitused on lühikesed ja suunatud võitlusele tagajärgedega, st nendele, kes on töö juba kaotanud. Meie täiend- ja ümberõpe on müüt, sundpuhkajate olukord troostitu. Meie ettevõtjad panevad töötajate koolitusele oma tuludest kümme korda vähem raha kõrvale kui Euroopa ettevõtjad.
Sügiseks 100 000 tööd otsivat inimest
Täna midagi positiivset tööturu tuleviku kohta kuulda pole. Töötus kasvab tundidega. Registreeritud töötute arv näiteks Võrumaal on 12,3 protsenti ja Põlvamaal 9,5. Linnadest on halvimas seisus Elva, kus jaanuaris ja veebruaris kasvas töötute arv ligi kaks ja pool korda. Tartus on sama aja jooksul juurde tulnud töötuid 66,6 protsenti, Tallinnas 58,5 protsenti jne. Viimastel nädalatel on aga lisandunud keskmiselt 3000 registreerutud töötut nädalas.
Oleme juba üsna aasta algul lähedal Eesti Tööandjate Liidu poolt prognoositud 15-protsendilisele töötusele selleks aastaks. Rahandusministeeriumi 6,3-protsendiline prognoos on juba ammu ületatud. Läinud sajandivahetuse töötute arvu tase on meil samuti käes, kuigi tollane majanduskriis oli kiirelt mööduv. Praegu aga ennustatakse pikaajalist majanduse taandarengut ja töötust.
Täna on meil pakkuda 1613 töökohta ja registreeritud 52 279 tööd otsivat inimest. Kuid kui siia juurde arvata ka pikaajalised töötud ja heitunud, on töötute arv tunduvalt suurem. Tööealiste suuremat vallandamise lainet on oodata aga suvel, mil jõustub uus töölepingu seadus, mis muudab vallandamise tunduvalt lihtsamaks ning mille järgi koondamisest etteteatamise aeg ja koondamishüvitised vähenevad. Kui sügiseks kasvab tööd otsivate inimeste arv juba saja tuhandeni, nagu prognoositakse, on tagajärgi raske ette ennustada. Vaid 600 000 ringis meil ju tööealisi inimesi ongi.
Riik eemaldub töötuseprobleemist
Samas lükkab riik aina rohkem probleeme oma vastutusalalt ära. Nii näiteks lülitas riik praeguses raskes olukorras 339 töötajaga Tööturuameti üldse oma vastutusest välja. Mitusada töötajat koondatakse, makstakse ametnikele kuni 12 kuu ametipalga eest hüvitisi, olenevalt töötamise staažist, võetakse siis tagasi tööle ja liidetakse 25 Töötukassa töötajaga. Pole ime, et töötukassa raha ei jätku ja et uuest maksutõstmisest räägime juba enne, kui veel viimane maksutõus pole jõustunudki. Lisaks sellele sätestab ju uus töölepingu seadus, et koondamishüvitiste väljamaksmisel töötukassa osa suureneb ja tööandjate panus väheneb.
Võiksime eeskujuks võtta USA, kus töötu abiraha maksmise aega pikendatakse 20 nädala võrra ja töötu abiraha tõstetakse 325 dollari võrra nädalas. Vaestele jagatavate toidutalongide rahasumma suurendamine, tervisekindlustuse suurendamine, tudengite stipendiumitõus, ühekordne 250-dollariline abi pensionäridele ja veel paljud maksuvabastused ja soodustused. Ja muidugi tulumaksu ja kapitalimaksu tõstmine jõukatele.
Barac Obama kavatseb abipaketi raames luua või säilitada kahe aasta jooksul kolm miljonit töökohta. Soome peaminister Matti Vanhanen on kavandanud esikohale töökohtade ja tööhõive toetamise. Ka Eesti inimesed ootavad, et riik nende töökohtade eest seisaks.
iii
MARIKA TUUS, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
