Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Samas tuleb säilitada ka töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ja muud ohutusvahendid. Selle kõige üle teostab riiklikku järelevalvet tööinspektsioon.
193 külastust ja 720 rikkumist
Eelmisel aastal külastati Jõgeva maakonnas ettevõtteid 193 korral, sh töökeskkonna alaseid külastusi oli 149 ja töösuhetealaseid 44. Kui 2011. aastal oli 516 rikkumist, siis 2012. aastal tuvastasime 712 rikkumist. Kas nüüd võib öelda, et töökeskkond on järsku halvenenud? Ei, seda öelda oleks vale. Kui tunamullu oli meil majanduslanguse aasta, siis eelmisel aastal oli tunda juba märgatavat tõusu majanduses. Sellest tulenevalt loodi uusi töökohti, sest tööandjatel oli rohkem tellimusi. Eelmisel aastal tuvastati ettevõtetes 720 tööohutus- ja töötervishoiualast rikkumist. Paljudes kohtades olid liikumisteed risustatud, treppidel, hooldusplatvormidel või käigusildadel puudusid piirded. Võimalik oli kukkumine kõrgusest. Liikumisteed, kus oli vaja ületada üksik aste, puudus ohumärgistus. Mitmetes töökohtades puudus küllaldane õhuvahetus, ventilatsiooniseadmete hooldus oli puudulik. Töövahendite juhtimisseadmetel puudus arusaadav märgistus või oli see kustunud. Töövahenditele esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruse kohaselt peavad olema töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatussildid hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Stoppnupud olid mõnes töökohas purunenud. Kui aga töötaja juhtub kuhugi vahele jääma, on vaja masin peatada. Mis siis saab? Ettevõtetes on töökeskkonna sisekontrolli tegevus pigem halb või halb. Töökeskkonna riskianalüüse vaadates selgub, et analüüs on vananenud andmetega. Kui töötingimused on muutunud, tehnoloogiat on täiustatud või töövahendeid välja vahetatud, siis tuleb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 5 sätte kohaselt korraldada uue töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine. Kahjuks seda ei tehta. Arvame, et kui midagi uuendame, siis on parem. Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi tehes välja selgitama isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise ning andma töötajatele sobilikud isikukaitsevahendid ja kaitseriietuse. Raskuste käsitsi teisaldamisel on oht jalgu vigastada. Tööandja on kohustatud sel juhul andma töötajale sobilikud turvajalatsid.
Töödel, kus on oht määrduda ja lõikehaavu saada, ei anta töötajatele sageli sobivat kaitseriietust.
Sunniraha 20800 eurot
Eelmisel aastal kohustati tööandjaid kõrvaldama 79 rikkumist 20800 euro suuruse sunnirahahoiatusega. Üks tööandja ei täitnud tööinspektori tehtud kahe sunnirahahoiatusega ettekirjutust, kuigi seadus seda kohustab. Kuna tööandja jättis ettekirjutuse tähtaegselt täitmata, siis pöörati hoiatused kogusummas 400 eurot täitmisele. Samaaegselt sai sama tööandja korduva sunnirahahoiatuse uue tähtajaga ettekirjutuse täitmiseks. Ei tasu mõelda, et mis see sunniraha siis ikka on, maksan ära ja kõik, ega inspektor ei tule kontrollima. Asjad siiski nii ei käi. Igale sunnirahahoiatusega ettekirjutusele järgneb järelkontroll. Mõni tööandja arvab, et saadab kirjaliku vastuse ettekirjutuse täitmise kohta ja inspektor enam tagasi ei tule, tal ju teisigi ettevõtteid kontrollida. See arvamus on väär. Peaksime mõistma, et me ei tee töökeskkonda korda inspektori jaoks, vaid loome oma ettevõttes head töötingimused. Kui nüüd on tööandja teatanud inspektorile, et ettekirjutus on täidetud ja inspektor järelkontrolliga avastab, et tööandja on valetanud, siis pööratakse sunnirahahoiatus täitmisele. Antakse uus tähtaeg korduva sunniraha hoiatusega. Samas võidakse tööandja vastu algatada ka väärteomenetlus.
Töövahendi kasutamine ja töö peatamine
Läinud aastal peatati töö kaheksal ehitusobjektil, 2011. aastal aga üheksal objektil. Ehitusobjektil ei olnud tellingute paigaldamisel lähtutud paigaldusjuhendist. Tellingute jalad toetusid juhuslikele materjalidele või tellingutel puudusid osaliselt paralleel- või otsapiirded. Käiguteed ei olnud piisavalt laiad. Töökohad, kus oli peavigastuse oht, ei kasutatud kaitsekiivrit. Kõrgustes töötamisel ei kasutatud turvarakmeid, -köisi jms abivahendeid.
Tuvastati 29 töövahendit, mille kasutamine tuli ära keelata, põhjuseks kaitsepiirete või –seadiste puudumine. Põhiliselt oli tegemist puidu- ja metallitöötlemisseadmetega.
Tööõnnetused
Möödunud aastal toimus Jõgeva maakonnas 84 tööõnnetust, neist raskeid 18. Ülemöödunud aastal oli tööõnnetusi 78, neist 24 tõid kaasa raske tervisekahjustuse. Tegevusvaldkondade lõikes juhtus õnnetusi enim puidutööstuses ja põllumajanduses.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest määrati trahvi kokku 3397 eurot. Eelmisel aastal menetleti 25 väärtegu. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest määrati väärteomenetluse korras trahvi 3397 eurot. Peamiselt määrati trahvid tööõnnetuste tõttu, järgnesid töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised ehitusobjektidel.
Nii tööandjal kui ka töötajal on õigused ja kohustused. Kui tööandja peab tagama turvalise töökeskkonna, siis töötajal on õigus keelduda tööst, mis seab ohtu tema või kaastöötaja tervise. Tööandja on kohustatud andma töötajale isikukaitsevahendid, mida töötaja on omakorda kohustatud kasutama.
i
VALENTINA SOONE, tööinspektsiooni lõuna inspektsiooni tööinspektor
