|
|
Motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff käivitamisega tuntuks saanud Igor Ellissoni kodus on sel talvel “allüürnikuks” noor toonekurg, kes sügisel miskipärast koos liigikaaslastega lõunamaale lennata ei jaksanud. Kevadel üritab pererahvas pika nokaga majulise tagasi loodusse tavalist kureelu elama saata. |
Ellissoni Sadala aleviku servas asuva kodu lähedale ilmus kurg oktoobri lõpus, kui olid esimesed külmad ja sadas maha esimene lumi.
“Naabrimees oli just aiamaad kündnud ning kurg tuli värskelt pahupidi pööratud mullalt vihmausse otsima,” ütles Igor Ellisson. “Tokerdanud sulestiku ja kakerdava kõnnaku järgi oli näha, et lind nõrk ja väsinud, ning kui me teda ei aita, on ta talve saabudes surmale määratud.”
Et Igori enda päevad mööduvad praegu ratastoolis, said mõtte täideviijateks tema elukaaslane Külli Juhkam ning Sadala krossiraja meister Kristo Raudsepp ja krossiraja hooldaja Andres Labe. Tarka nõu saadi Vikipeediast ning Jõgevamaa harrastusornitoloogilt Tiit Gorinovilt, kes on elu jooksul rõngastanud umbes 1200 toonekurge.
Meelitati räimedega
Jõgeval tööl käiv Külli hakkas kalapoest värskeid räimi tooma ning Andres kurge nendega Igori elamisele lähemale meelitama. Ta sättis igal hommikul üles kaks söötmispuud, mille külge pani räimed. Iga päev said söötmispuud üles majale pisut lähemale, kuni umbes kolme nädala pärast õnnestus kurg garaaži küljes olevasse lahtisse varjualusesse meelitada. Et ta sealt enam välja ei pääseks, kaeti varjualune Kuremaa järvel tegutsevalt kutseliselt kalurilt Mati Kärmaselt saadud vana võrguga.
Selleks, et lind varjualusest tema ajutisse eluruumi viia, kutsuti kohale keskkonnaameti spetsialistid.
“Oskamatu inimene võib sellise töö juures lindu vigastada või ise viga saada, aga spetsialistide käes oli kure kinnipüüdmine ja tuppa toimetamine käkitegu,” ütles Igor Ellisson.
Kure eluasemeks sai üks Ellissoni koduse garaaži kõrvalruume, kus tavaliselt hoitakse tehnikat. Ruumi põrand kaeti saepuruga, et kurel seal mõnusam kõndida oleks.
“Keskkonnaameti spetsialistid ütlesid, et magamiseks peaks kurel olema midagi õrrelaadset, mis asub maast kõrgemal. Meil täidab õrre aset edukalt pink: kurg käib kenasti selle peal magamas,” rääkis “kuretalitaja” Andres Labe.
Kure eluruumi temperatuuri soovitasid spetsialistid hoida nulli lähedal, sest muidu ei saa ärahellitatud lind hiljem enam looduses iseseisvalt hakkama. Kui temperatuur alla nulli kipub, paneb Andres kütte Bullerjan-tüüpi ahju.
Rõngas jalga
Räimed ongi jäänud kure põhitoiduks.
“Kui kalapoes räimehooaeg otsa peaks saama, siis tuleb tuua muud loomset toitu, juurikaid ega teraviljatooteid kurg ei söö,” ütles Andres Labe.
Et kurg inimestega liialt ei harjuks, ei soovitanud keskkonnaameti spetsialistid teda käest toita. Seepärast panebki Andres räimed kaussi. Niipea kui ta selja keerab, hakkab kurg kalu kugistama.
Kurg on hea toidu peal kenasti kosunud ning tema nokk on üleni punaseks muutunud: alguses oli see tal osalt veel noorlinnu moodi hall. Mis soost lind on, seda ei osanud öelda ka keskkonnateenistuse spetsialistid. Seepärast pandi talle nimeks Kuti: see sobib hädapärast nii “poisile” kui ka “tüdrukule”.
“Varsti hakkame kurele noka otsas pakikese kandmist õpetama. Kui aga soojaks läheb, käivitame lapsetoomisteenust pakkuva firma,” viskas Igor Ellisson nalja.
Tegelikult on plaanis lind siiski loodusse lasta.
“Selliseid juhtumeid, kus kurg mingil põhjusel inimeste hoole all talvitub, on ennegi olnud,” ütles Tiit Gorinov. “Ja üldjuhul on sellised linnud kevade saabudes leidnud tee tagasi loodusesse. Kui Sadala kurg talve kenasti üle elab, siis rõngastan ta enne loodusse laskmist ära ka.”
i
RIINA MÄGI
