Töönarkomaane, keda on tabanud inimlik tragöödia, võiks kirjeldada mitmeti ja erinevates olukordades. Kujutagem näiteks ette baarileti ääres istuvat meest, kes mõtleb järele tugevatele tagasilöökidele oma elus.
Tema perekond on lagunenud, sest naine leidis senisest abikaasast noorema elukaaslase, sidemed lastega on nõrgaks muutunud ja kaotatud on sõbradki. Ometi võis selle mehe elu veel hiljuti täis olla kadestamisväärset rikkust ja kuulsust, mis on võib-olla alles praegugi. Küll aga on otsas rahulolu iseendaga ja ka inimlikud suhted kaasinimestega.
Liigtöötamisel palju põhjusi
Lõputul töötamisel on mitmeid motiive. Ühtesid huvitab isiklik heaolu, teisi au ja prestiiz, kolmandad matavad töösse perekondliku õnne puudumist. Leidub neidki, kes rabavad tööd oma laste õnne nimel, tahavad, et lastel oleks tulevikus palju varandust, eramud, suvilad, autod, säästud pankades. Eesmärgid on iseenesestmõistetavad.
Liigtöötamine laste nimel võib aga raskendada vanemate ja laste suhteid laste kasvueas. Kui palju on lastel rõõmu sellest, et tema isa ja ema on tippjuhid, ministrid, andekad teadlased, kui vanemaid on harva kodus näha. Eestis viibides kohtan sageli avaliku elu tegelasi ja nii mõnigi neist on avaldanud kurbust selle üle, et tal pole oma pere jaoks aega.
Tervisehäired nõuavad korrektiive elurütmis
Ületöötamise tõttu tekkivad kergesti tervisehäired ? läbipõlemissündroom, depressioon, krooniline psüühiline stress, südame-veresoonkonnahaigused (infarkt) jne. Selliste haiguste ravi on vaevanõudev ja pikaajaline protsess. Tervise taastamiseks peab inimene sageli oma elurütmi ümber kujundama, nii mõnigi kord meelepärasest ja tasuvast tööst loobuma.
Oleks mõistlik, kui inimene tunnetaks ise õieaegselt, et ta kipub endale tööga liiga tegema. Töönarkomaania ja sellest tingitud haiguste vältimiseks on vajalik osata aeg maha võtta ja õigel ajal puhata.
Eriti tervistav on puhkus töökeskkonnast võimalikult eemal, mis aitab mõtteid argimuredest kaugemale juhtida.
Ületöötamise vältimisele saavad kaasa aidata ka tööandjad. Nad peaksid jälgima, et töötajad end töösse ei uputaks. Ülemus, kes sunnib ise alluvaid firma nimel ületunde tegema, on aga arvatavasti minetanud inimlikkuse.
Kui inimene leiab, et ta pöörasest töökeerisest ise välja ei saa, tuleks tal julgesti pöörduda arsti, psühholoogi või psühhiaatri poole. Vaja oleks raviasutusi, tervisekeskusi ja sanatooriume, kus tööst kurnatud inimesed saaksid oma tervist taastada.
Soomes kosutasin end ühes raviasutuses, mis on rajatud spetsiaalselt meedikutele. Ka Eesti üldsus peaks tegema jõupingutusi moodsa töötervishoiusüsteemi loomiseks. Reibas, puhanud ja rõõmsameelne inimene on ühiskonna au ja uhkus.
JAAN OLARI, psühhiaater
