“Eestile on kombeks – üks president korraga,” lauldi viisteist aastat tagasi, kui president Meri kandideeris teiseks ametiajaks. Laulusõnad on kohased tänagi. Kui Reformierakond Toomas Hendrik Ilvese omal ajal presidendikandidaadina välja pakkus, kutsus see esile üllatussahina. Tegemist ei olnud Reformierakonna liikmega, vaid hoopis hiljutise teise erakonna esimehega. Olime juba siis veendunud, et president peab olema erakonnaülene ja pakutud kandidaadist saab Eestile hea president. Nii on ka läinud.
Põhiseadust kiputakse sageli unustama
President Ilves on varsti viis aastat ametis olnud ja juba vähem kui kuu on jäänud aega selle päevani, mil Riigikogu tuleb taas kokku presidenti valima. Nii, nagu Eesti Vabariigi Põhiseadus ette näeb. Just seda kiputakse presidendist ja presidendivalimistest rääkides tihtipeale ära unustama.
Reformierakond on juba aasta tagasi otsustanud, et soovib praegu ametis oleva riigipea jätkamist, seab ta valimistel kandidaadina üles ja toetab teda. Et Reformierakonnal on Riigikogus 33 saadikut, tähendab see kolmandiku parlamendi toetust. Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond on lubanud teise kolmandiku toetusest ja mõne hääle pealegi. Sellest piisab, et president Riigikogus ära valida. Täpselt nii, nagu meie põhiseadus ette näeb. Riigikogu valiti alles kevadel ja seega on presidendivalijatel värske ning tugev rahva mandaat otsustamiseks.
Just see, et president Ilves ei ole hakanud põhiseadust enese järele painutama, vaid on püsinud selle raamides, on olnud üks põhjus, miks ta kindlasti tagasivalimist väärib. Riigipeana ei ole ta peljanud oma seisukohta välja ütelda, olgu tegemist Kaitseväe juhtimise ümberkorraldamise, Riigikogu hooletuse või Eesti kohaga maailmas. President Ilves on seisnud näoga rahva poole. Vahel naeratava, vahel murelikuna, ent alati Eesti Vabariigi Põhiseaduse vaimu hoidjana, kes meie tasakaalus riigilaevukest iseenese ambitsioonide, väliste õhutajate või puhta mängulusti survel kõigutama pole hakanud. Seda võib pidada president Ilvese ametiaja tähtsaimaks kingiks Eestile.
Põhimõttekindel president
Tunnustamist väärt on president Ilvese väga selge ja resoluutselt tauniv arvamus Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare rahaküsimise kohta Vene eriteenistusega seotud isikult. See on ka muide üks kaalukamatest põhjustest, miks Savisaare juhitav Keskerakond mitte kuidagi Ilvest toetada ei saa. Igasugu muid ettekäändeid on nad meistrid pastakast välja imema, et mitte puudutada oma erakonna esimeest poliitilisse isolatsiooni viinud tegu.
Toomas H. Ilves on olnud põhimõttekindel president. Temalt ei ole karta ega loota, et ta riigi põhiseadusest tuleneva Riigikogu poolt vastu võetud seaduste põhiseaduslikkuse kontrolli kallutatult teostaks. Ei ole vahet, kui oluline on seadus koalitsiooni või opositsiooni seisukohalt. President on teinud oma tööd rangelt põhiseaduse järgi ning au talle selle eest. Nii peabki olema.
Nii Riigikogu kui ka presidendi valimiste eel arutatakse ikka riigi tuleviku üle. Tehakse ja avaldatakse plaane, kohtutakse inimestega, vastatakse küsimustele. Reformierakonna liikmetel avaneb hea võimalus juba õige pea, erakonna suvepäevadel, riigipealt oma küsimustele vastuseid nõutada.
Eestis on kindlasti teisigi, kes presidendiametiga hakkama saaksid. Iga erakond on olnud vaba oma kandidaadi väljaselgitamisel ja esitamisel. Nii esitajad kui kandidaadid on vabad selgitamaks, mida nad Kadriorus elades teha tahaksid. Kindlasti peavad nad vastama ka küsimusele, kas armastavad rohkem ennast selles ametis või on valmis painutama endid nende raamide järgi, mida meie riigi vundamendina juba varsti kakskümmend aastat hoidnud põhiseadus presidendiameti pidajale ette näeb. Eesti on parlamentaarne riik ja Toomas H Ilves on oma tegudega näidanud, et mõistab seda.
TÕNIS KÕIV, Riigikogu liige, Reformierakond
