SISUTURUNDUS
Jõgevamaal Tooma soojaamas alustati Balti Sooparandajate Seltsi eestvedamisel mõõtmisi 1911. aastal. Siis kandis see nime Tooma sookatsejaam. Esialgu mõõdeti jaamas sademete hulka ja õhutemperatuuri ning määrati erinevaid ilmastikunähtusi. Aja jooksul on seadmeid juurde paigaldatud ja mõõtmissagedus läinud tihedamaks.
Juba 111 aastat on jaam tegutsetud ühes kohas. Tegemist on siiani pidevalt tegutseva soojaamaga Eestis, mis kuulub Keskkonnaagentuuri seirevõrku. Mullu sügisel pärjati Tooma sajandi ilmajaama tiitliga. Nii kõrget rahvusvahelist tunnustust kergelt ei jagata.
Tooma on unikaalne mitte ainult Eestis, vaid terves Euroopas. Nii detailselt kui siin pole kusagil maailmas märgalasid veel uuritud. Endla soostiku põhjalikum uurimine algas 1950. aastal.
Sügaval nõukogude ajal rajati siia soohüdroloogiajaam. Kogutud pikaajaliste seireandmete põhjal saame täna hinnata täpsemini inimese tekitatud muutusi ja mõju märgalade üldisele veerežiimile. Tooma hüdroloogiliste puurkaevude andmed on praeguseks osa Eesti põhjavete seirest. Tooma soojaamal on oluline tähtsus Endla soostiku hüdroloogilise ja meteoroloogilise režiimi jälgimisel. Põhiülesanne on koguda andmeid soode veerežiimi kohta. Siin tehakse regulaarselt looduslike rabade ja kuivendatud äärealade veebilansi muutuste jälgimisi. Vähetähtis pole inimtekkeliste muutuste tuvastamine. Toomal saadud seireandmed võimaldavad tulevikus hinnata lähikonnas asuva Linnusaare ja Kaasikjärve rabade äärealade taastamise võimalikkust.
Tooma soojaamas on välja arendatud statsionaarne vaatlusvõrk. Sinna kuuluvad rabas ja kuival maal asuvad vaatlusväljakud, lisaks mitmed jõgedel ja kuivenduskraavidel asuvad hüdromeetriajaamad. Pidevalt jälgitakse aurumist rabast ja veepinnalt. Rajatud on hüdroloogilised puurkaevud, mis võimaldavad mõõta põhjavee taset. Eraldi on soovete mõõtekaevud ja vaatlussihid. Talvisel ajal jälgitakse vaatlusväljakutel lumekatte paksust ja veevarusid soopinna külmumise mõõtmisel.
Tooma soojaamas tehti projekti „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“, mis on 85% ulatuses finantseeritud Ühtekuuluvusfondi ja 15% ulatuses KIK keskkonnaprogrammi vahenditest, raames aastatel 2017–2020 mitmeid uuendusi. Rajati korralik taristu, mis hõlmab purdeid, laudteid ja mõõteonne. Uuendati mitmed vaatlusvõrgu rajatised ja tehti korda juurdepääsuteed. Paigaldati statsionaarne veevoolukiiruse mõõtja Tulijärvele. Täpsemate andmete saamiseks paigaldati lüsimeeter. See võimaldab määrata maapinnast vee läbiimbumise sügavust.
2020. aastal paigaldati Tooma soojaama Euroopa üks moodsaim mõõteaparatuur. Tegemist on täisautomaatikaga, mis võimaldab mõõta temperatuuri, sademeid, õhuniiskust, tuule kiirust, suunda ja lume paksust. Tuule kiirust mõõdetakse 10 meetri kõrgusel maapinnast.
Tooma jaamas on mõõteaparatuuri energiaga varustamiseks paigaldatud ajakohased päikesepaneelid. See võimaldab saada päikeseelektrit ja kaob ära tülikas akude vahetamine. Vaatlusväljakule seati üles andmeedastusega veetasememõõtjad. Need võimaldavad nüüd saata vaatlusandmed otse andmebaasi. Tänaseks on Toomast saanud Eesti soouurimise keskus. Siinseid tulemusi kasutavad mitmete Euroopa riikide teadlased.
Vaatlusjaama aial ilutseb 2021. aasta novembrist rahvusvaheline tunnustusplaat, milliseid jagab Maailma Meteoroloogia Organisatsioon (WMO).
Sellega pärjatakse neid jaamu, kus on tehtud pikaajalisi ilmavaatlusi. Taolise tunnustuseni on tänaseks Eestis jõudnud kaks ilmajaama. Esimesena sai plaadi 2017. aastal Vilsandi rannikujaam ja nüüd Tooma soojaam. Selle saamise tagas Tooma jaamas töötavate inimeste sihipärane töö. Tulemused, mida siit saadakse, võimaldavad teadlastel teha ilma- kui kliimamuutuste uurimisel kaugeleulatuvaid järeldusi. Üha rohkem hakkab tulevikus meie elu mõjutama ja määrama ilm. Tormid, mis üha sagedamini kimbutavad, ei teata oma tulekust ette. Ühel hetkel on nad kohal. Pikaajalised vaatlusandmed ja ajakohane aparatuur võimaldavad aga täpselt ilma prognoosida. Mõnikord tunni täpsusega.
Tooma ilmavaatlusväljak on enam kui sajandipikkuse tegutsemise juures ainult korra kolinud ja sedagi vaid sadakond meetrit. Spetsialistide sõnul ei ole kolimine vaatlusandmete usutavusele mõju avaldanud. See on ka alus, et saadi rahvusvaheliselt kõrge tunnustus.
Tooma soojaamas kogutud hüdroloogilised ja meteoroloogilised seireandmed leiavad aktiivselt kasutamist teadusuuringutes. Vaatlusandmete usin kasutaja on Tallinna Ülikool ja Keskkonnaagentuur.
