Juba 2. märtsil sündis hobusekasvanduses esimene varss, ta on väga tubli ja käib juba emaga õues jalutamas. Järelkasvu oodatakse tänavu 17 märalt, nii et ärevad ööd ja päevad on siin veel ees.
Tooma hobusekasvanduse töötajad ei pea siiski ööpäevaringselt tallis vahti pidama, vaid selleks on soetatud spetsiaalsed jälgimisseadmed. Toomal kasvatatakse traavleid, kes osalevad edukalt võiduajamistel nii Eestis, Prantsusmaal, Rootsis kui ka mujal Skandinaavias.
Hobusekasvanduse omanik on Rootsi suurärimees Mats Gabrielsson. Tegemist on Eestis tegutseva ettevõttega, kus kasvatatakse Rootsi riigi hobuseid, keda müüakse enamasti piiri taha. Tooma on hobuste kasvatamiseks stressivaba paik – metsatagused maad, pole tihedat liiklust ega inimesi. Kõik Toomal kasvanud hobused on kantud Rootsi registrisse. Selle eeltingimuseks oli, et seemendamine toimub sama riigi territooriumil. Nii rajatigi Toomale “tükike Rootsi riiki” ehk ruum, kus märasid seemendatakse. Enne kõlblikuks tunnistamist väisas talli vastav komisjon, kes kinnitas, et tingimused vastavaks tööks sobivad.
Põhikarjas 35 mära
Firma juhatuse esimees Jaanus Mikk ütles, et hobuste arv muutub kevadel suisa iga päevaga, sest sünnivad varsad. Kõik talli 35 mära igal aastal uut varssa ilmale ei too, ka nemad peavad vahepeal puhkama. “Nad ise määravad endale puhkuse, sest ei tiinestu lihtsalt igal aastal,” nentis Mikk. “Vastavalt uuele kontseptsioonile, ei tahagi me neilt igal aastal varssa. Kui mära kannab ja imetab täkkvarssa, siis sellel aastal me teda ei tiinesta, aasta jääb vahele,” lisas ta selgituseks.
Jaanus Mikk ütles, et rohkem kui neli varssa ühelt märalt enam ei tahetagi. Siis on mära andnud meie jaoks endast kõik. “Välja arvatud juhul, kui tegemist on tõesti supermäraga, keda seemendame kordi rohkem. Vahetame ka põhikarja märasid välja – võtame uued nooremad asemele ja vanemad loomad müüme,” lisas ta.
Väga tihti juhtub hobuste maailmas nii, et supermärad, kellel on jooksus väga head tulemused, ei anna häid varssu. “Nende esimesed varsad maksavad küll turul väga palju, kuid statistika näitab, et vähesed supermärade varsad saavad sama headeks hobusteks, kui oli ema. Mära on juba kõik endast andnud võistlustel. Ja vastupidi – nendel märadel, kes pole kordagi võistelnud, sünnivad sageli väga head järeltulijad.
Jaanus Mikk kummutab veel ühe müüdi: varsa juures on tähtsam mära kui täkk. “Pigem olgu keskpärane täkk ja hea mära kui hea täkk ja keskpärane mära, sest mära-liinid on palju olulisemad. Täkkude ost ja valimine on tavaliselt väga emotsionaalne tegevus. Omanikud hindavad ikkagi täkku, ta peaks olema superhea, siis on ka varsa turuväärtus kõrge. Tihti ongi nii, kuid see ei tähenda, et varss on parem. Hobuste juures mängib väga palju kaasa emotsioon.
Tänavune esimene varss sündis Toomal kasvanud nelja-aastasel märal ja see oli tema teine poegimine.
Tänavu hakatakse Toomal traavlitele esmast väljaõpet tegema
Varem viidi aastased varsad Tallinna hipodroomile, kus treener hakkas neid õpetama. Tänavu kevadel hakatakse noori traavleid juba Toomal treenima. “Õpetame kohaliku personali välja, et nad alustaksid aastaste hobuste harjutamist valjastega, see tähendab, et treener jalutab neid valjastusega. Hipodroomil lisatakse kärud, sest Toomal puudub vastav kogemus. Paari aasta pärast hakkab tõenäoliselt kogu esmane õpe juba Toomal toimuma.
Jaanus Mikk ütles, et oskamatusega on väga lihtne hobust ära rikkuda, see tahab teadmisi, tunnetust ja kogemusi.
Kui noor traavel on esimesed kogemused hipodroomil saanud, tuleb ta tagasi Toomale n-ö rohelise peale. Hobuseid hakatakse õpetama aprillis, energilisemad valitakse kohe välja, siis on nendega lihtsam, ja vähem stressi tekib ka hobusel. “Tegeleme varssadega sünnist saadik hästi palju, et tekiks usaldus inimese vastu. Mida vanema õpetamata hobuse saad, seda rohkem tuleb temaga vaeva näha,” kinnitas ta.
Hobusteturg ei jäänud kriisist puutumata
Majanduskriis on räsinud ka hobusteturgu. “Praegu on huvi hobuste vastu vähemaks jäänud, aretus käib alla. Ka meie vähendame hobuste arvu, kuid üritame tõsta kvaliteeti,” rääkis Mikk.
Kvaliteedi parandamine tähendab, et mära enam igal aastal varssa ei too ning valitakse välja võimekamad hobused. “Majanduskriisi tõttu on ka hobuste hinnad alla läinud. Me ei suuda sageli aru saada, kuidas on võimalik nii hobuseid kasvatada, et omanik maksab peale, sest ülalpidamine on olnud kasvatajale kallim kui hobuse eest saadav raha,” nentis ta. Võib olla on tegemist kasvatajate hobiga. Igal juhul tähendab turu olukord vajadust otsustavalt ümber orienteeruda.
Tooma hobusekasvandus 4. märtsil 2013
*Põhikarja kuulub 35 mära
*Kaks täkku
*Üks poni
*Varssu 20+1+ … tänavu sündinud
*Kokku 59 hobust
*Tooma tallis on kasvatatud kokku umbes 200 hobust
*Kuulsaim hobune, 26-aastane täkk Born Quick on võitnud kõik suured auhinnad, mis Soomes üldse olnud võimalik võita
*Born Quick teenis omanikule üle viie miljoni Rootsi krooni
*Tema viimased varsad on praegu kaheaastased
*Üks tema varssadest on teeninud omanikule üle seitsme miljoni Rootsi krooni
*Born Quick peab praegu Toomal pensionipõlve
*Kuulsaim Tooma-nimega hobune on täkk Access Tooma
*Access on teeninud Rootsis üle kahe miljoni Rootsi krooni
*Lõpetas oma võistluskarjääri, praegu Toomal
i
HELVE LAASIK
