Euroopa Liidu liikmesriikide rõhuv enamus ei teosta tööpoliitikat võlaõiguse kaudu, sest tööleping ei saa olla nagu iga teine leping, kuna töövõtja ja tööandja pole majanduslikult võrdsed.
Töö ei ole vorstijupp ja tegu ei saa olla ostu-müügi tehinguga. Kõige rohkem hämab ministeerium aga sellega, nagu nõuaks Euroopa meilt tööturu paindlikkuse sildi all töötajate hüvitiste ja sotsiaalsete tagatiste vähendamist. Nii see kindlasti pole, sest Euroopas on sotsiaalkaitse süsteem paigas. Näiteks Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal on koondamisest ette teatamise aeg 6-7 kuud. Taanis, mida meil tuuakse näiteks kui väikeste koondamishüvitistega maad, makstakse nelja aasta jooksul töötuskindlustushüvitist ja seda koguni 90 protsenti palgast. Hollandis ei saa töötajat ilma inspektsioonita vallandada.
Ei saa nõustuda sellega, et eelnõu kohaselt nõrgeneb töövõtja vallandamiskaitse ja tööandja roll hüvitiste väljamaksmisel väheneb.
Koondamisest ette teatamise tähtaeg lüheneb keskmiselt kuu võrra, alla aasta töötanutel aga endiselt kahelt kuult vaid 15 päeva peale. Ühe kuupalga võrra vähenevad ka koondamishüvitised. Seega muudab uus eelnõu inimesest lahti saamise kiiremaks ja odavamaks.
Seadusevastane vallandamine muudetakse seaduslikust soodsamaks, sest tööandja eksimuse korral inimest enam tööle tagasi ei ennistata.
Raseda naise ja töövõtjate esindaja vallandamise puhul kaob ära nõue see tööinspektsiooniga kooskõlastada. Lisatasu õhtuse töö eest kaob. Inimesele võib koondamisteate üle anda ka tema haiguse või puhkuse ajal.
MARIKA TUUS,
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige
