Tihti jääb kahe silma vahele tõsiasi, et selle kõige taga on inimene ? tööjõud, meie kõige suurem rikkus. Ja mis võiks olla veel loomulikum kui see, et oskame iga inimese püüdlusi ja pingutusi hinnata, et me kellegi abikäsi tagasi ei lükkaks.
Töötavate pensionäride arv on meil järjest kasvanud
Elu näitab, et pensioniikka jõudnud inimesed ei ole harjunud istuma, käed rüpes. Kui vaadata tööhõive statistikat, võib kindlalt öelda, et töötavate pensionäride arv on meil järjest kasvanud. See tõik kinnitab ka seda, et tööandjad oskavad kord-korralt rohkem hinnata vanemate inimeste eeliseid ? noortega võrreldes on nad kohusetundlikumad ja kogenumad.
Ka teistes Euroopa Liidu riikides räägitakse iga päev üha rohkem vanemaealiste tööhõive suurendamisest ja kaitsest. Nii mõnigi riik on vastu võtnud vanemaealiste tööhõivet soodustavaid regulatsioone ning viimasel ajal on tõusetunud ka vanuselise diskrimineerimise vähendamine.
Vanades Euroopa Liidu riikides on üldjuhul häda selles, et inimene on välja teeninud hea pensioni ning jääb vanaduspuhkusele liiga vara, ehkki vanus ja tervis lubaksid veel vabalt töötada. Kui siiani propageeriti tihti eelpensionile jäämist, siis tööjõupuuduse olukorras, kuhu enamik Euroopa Liidu riike on jõudnud või lähiajal jõuab, on hakatud pooldama vanemaealiste tööhõivet.
Kel tööd, sel leiba
Meil tahaksid paljud, kel tervis lubab, oma ametis jätkata, sest kel tööd, sel leiba. Senine töölepinguseadus oli kahjuks nende vastu. Sellepärast on hea meel, et Riigikogus esindatud erakonnad suudavad ajaga sammu pidada.
Riigikogu võttis 8. veebruaril 75 poolthäälega vastu koalitsioonierakondade algatatud seaduse, mis võtab tööandjalt õiguse vallandada töötaja pärast tema 65 aastaseks saamist. Sellega tunnistatakse kehtetuks vanuseliselt diskrimineerivad sätted.
Praegu kehtiva töölepinguseaduse järgi on tööandjal õigus 65 aastaseks saanud inimene lahti lasta vanuse tõttu. Sellega riivatakse vanemaealiste töötajate põhiseaduslikku õigust tööle ning pealegi on see vastuolus meie praeguse tööhõivepoliitika eesmärkidega. Olukorras, kus meil töökäsi paljudel juhtudel napib, on lubamatu hakkajaid ja võimekaid sel moel tööst eemale tõrjuda. Vallandada võib inimest siiski vaid tööga toimetulematuse tõttu, mitte ainult vanuse pärast.
Seadusemuudatus kaotab senise piirangu, mis on vastuolus ka rahvusvaheliste õigusaktidega, mille kohaselt on diskrimineerimine vanuse tõttu keelatud. Liiati on ealine diskrimineerimine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtetega, nii et ainult vanus ei tohiks mingil juhul olla töölepingu lõpetamise põhjus.
Ka õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul on lubamatu ning põhjendamatu tõrjuda tööturult pensioniea ületanud töötegijaid, seda enam, et Eesti elanikkond vananeb ning riik on seadnud eesmärgi tööhõivet suurendada. See aitaks ühtlasi edendada Euroopa Liidu tööhõivepoliitikat ning rakendada võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste poliitikat.
Kasulik kõigile
Meie senise töölepinguseaduse puudustele on juhtinud tähelepanu ka Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu vastavad institutsioonid. Uue seaduse jõustudes võime igaühele öelda, et meie seadusandlus välistab töösuhetes diskrimineerimise ning kõigile, kes tahavad ja suudavad töötada, on õigusega tagatud võrdsed võimalused.
Kuna seaduses sätestatu annab inimesele õiguse võimalikult kaua töötada ja seeläbi tunda end vajalikuna, on see kindlasti kasulik nii talle endale, tema perekonnale ja tööandjale kui kogu riigile. Pealegi vähendab see vajadust võõrtööjõu järele. Osakem siis vääriliselt hinnata meie oma inimeste oskusi ja kogemust ning nende tahet anda panus meie kõigi heaks.
Margi Ein,
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Rahvaliit
