Eesti ühiskonna üheks suuremaks valupunktiks on praegu töötus. Inimeste tööturule (tagasi) aitamiseks on Eesti Töötukassa käivitanud tööklubid. Jõgevamaal tegutseb neid praegu kolm: kaks Jõgeval ja üks Põltsamaal.
Töötukassa Jõgeva osakonna juhataja Liina Võsaste sõnul valmistatakse tööklubides inimesi ette tööotsimiseks ja tööeluks ning antakse neile ülevaade tööturu olukorrast ja töövõimalustest. Seda tehakse juhendatud klubilise tegevuse vormis, mis võimaldab saada tuge ja kogemusi mitte ainult juhendajalt, vaid ka endaga sarnases olukorras olijailt.
Tööklubi teenust osutab töötukassa kahel viisil: kas ise (ja üldjuhul oma ruumides) tööklubi tegevusi läbi viies või leides selleks hankemenetluse kaudu teenusepakkuja, kes siis juba vastutab nii ruumide kui ka juhendajate olemasolu ning tegevuste elluviimise eest vastavalt lepingule ja hanke tehnilisele kirjeldusele.
“Et töötukassa Jõgeva osakonnal sellist ruumi, kus tööklubi koos käia saaks, pole, oleme senini tööklubi teenust pakkunud koostöös Jõgevamaa Nõustajate Ühenduse ning Tartu firmadega Leoski Tööõigusabi ja Intelligentne Grupp,” ütles Liina Võsaste. “Kavatseme tulevikus siiski ka oma jõududega tööklubisid käivitada – juhul, kui mõni vald on selleks, et oma töötuid edasi-tagasi sõitmisest säästa, valmis meile klubi tegevuseks ruume pakkuma. Paari vallaga selles osas juba läbirääkimised käivad. Klubi tegevuses osalejatele on küll ette nähtud sõidutoetus, ent mugavus maksab ka midagi.”
Tööklubi teenust pakutakse eelkõige kolmele sihtrühmale: viiekümneaastastele ja vanematele, 16-24-aastastele noortele ning väikeste laste vanematele, kel last hooldades töötamispaus tekkinud. Tööklubi 10-14-liikmelised grupid moodustataksegi tavaliselt üheealistest inimestest, kellest võib eeldada, et nende vahel usalduslikud ja üksteist toetavad sidemed tekivad.
Tagasiside positiivne
Grupid tulevad kokku üldjuhul korra nädalas kolmeks tunniks. Kümnenädalase programmi raames tutvustatakse klubilastele kohaliku tööturu olukorda ja erinevaid töötamise võimalusi, uuritakse, milliste kanalite kaudu on võimalik tööd otsida, õpetatakse koostama tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente, harjutatakse tööle kandideerimist rollimängude või videotreeningu abil, antakse nõu, kuidas oma isikuomadustest ja võimetest lähtudes tööalaseid valikuid teha, arendatakse töölesaamist ja töötamist toetavaid sotsiaalseid oskusi (nt meeskonnatöö, suhtlemisoskused, stressiga toimetulek, enesekindlus), kohtutakse tööandjatega ja külastatakse ettevõtteid ning selgitatakse töösuhte sõlmimisega seonduvaid õigusakte. Et töö otsimiseks ja kandideerimisdokumentide vormistamiseks on tahes-tahtmata arvuti ja interneti abi vaja, saavad klubilased vajaduse korral ka arvuti algõpet.
Liina Võsaste sõnul pole tööotsijail tavaliselt mingeid eelteadmisi tööklubidest, mistõttu liitutakse nendega tihtipeale üsna vastumeelselt, ent hilisem tagasiside on üldjuhul positiivne.
“On ka üksikuid, kes tööklubis käimise katkestavad, aga enamik käib lõpuni,” ütles Liina Võsaste. “Mõned seltskonnad ei raatsi aga lahku minna ka siis, kui neile ette nähtud programm läbi, vaid tulevad omal algatusel veel kokku.”
Klubist kõrvale jäävad pigem nooremad inimesed, kes arvavad, et teavad kõike isegi. Mõistagi on klubi tegevusest kõrvale jäädud ka sellepärast, et on leitud töö. Töötute rahulolu klubides pakutavaga uurivad töötukassa töötajad pidevalt ning kui kusagil mingid kitsaskohad ilmnevad, püütakse need kõrvaldada.
Tööklubi teenus pole Liina Võsaste sõnul otseselt seadusest tulenev, vaid tööhõiveprogrammi raames pakutav teenus, seepärast on see ka suhteliselt uus nähtus. Jõgevamaal käivitati esimesed tööklubid 2008. aastal ning aastas on tegutsenud kaks kuni neli gruppi. Klubide tegevust rahastatakse tööjõuprogrammist “Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013”. Jõgeval on klubid koos käinud kas Jõgevamaa Nõustamiskeskuse ruumides Piiri tänaval või Staadioni tänaval asuvas Madise Majas, arvutikoolitused on olnud kas Jõgeva Gümnaasiumis või linnaraamatukogus. Põltsamaal tegutseb tööklubi ühisgümnaasiumi hoones Veski tn 5.
Kogemusi saab üle kanda
Tööklubis käimisest tõuseb töötule tavaliselt praktilist kasu, ent sealt saadakse ka moraalset tuge.
“Tööklubis käies tõuseb tavaliselt tööotsija enesehinnang,” ütles Jõgeval ja Põltsamaal tööklubi juhendav Eike Tõnismäe OÜst Intelligentne Grupp. “Püüame panna inimesi asju ka laiemalt nägema. Kui inimene on kogu senise elu näiteks ehitusmaterjale müünud, siis hakkab ta töötuks jäädes tavaliselt üsna kitsalt samal erialal tööd otsima, nägemata võimalust omandatud oskused ja kogemused mõnda teise valdkonda üle kanda. Tööklubis üritamegi tööotsijaid selliseid võimalusi nägema panna.”
Kõige keerulisemas olukorras ongi Tõnismäe sõnul tavaliselt need, kes on pikalt ühes töökohas ja ühes ametis töötanud ning siis äkki tööta jäävad. Selliste inimeste jaoks on tööklubi väga hea võimalus “august” välja tulla.
“Vanemaealistele, kellel lapsed juba suured ja kodunt lahkunud, meeldib klubi ka sellepärast, et see võimaldab taas mingisse seltskonda kuuluda,” ütles Eike Tõnismäe. “Kusjuures vanemad inimesed ei otsi tavaliselt enam suvalist tööotsa, vaid analüüsivad valikuid tehes üsna põhjalikult, mis neid tegelikult huvitab, milleks neil eelsoodumust on ning mida nad oma elu teise poolega üldse ette võtta tahaksid.”
Tööklubis osalemise võimalust on töötukassa Jõgeva osakonna konsultandid üsna agarad oma klientidele pakkuma.
“Kui kellelegi, kes sellest huvitatud, seda võimalust siiski veel pakutud pole, tuleks selles küsimuses oma konsultandi poole pöörduda,” ütles Liina Võsaste.
Tema sõnul loodab töötukassa Jõgeva osakond tulevikus ka karjääriinfotoa sisse seada. Seal saaks vastav spetsialist aidata töövõimaluste kohta infot otsida ja kandideerimiseks vajalikke dokumente vormistada ning õpetada tööintervjuul käitumist. Praegu teevad konsultandid seda, niipalju kui jõuavad, muu töö kõrvalt.
“Praegu meil karjääriinfotoa sisseseadmise võimalust pole, ent kui ruumide omaniku Jõgeva Majandusühistuga kokkuleppele jõuame, siis saame selle võimaluse väikese ümberehitusega ehk tekitada.”
i
RIINA MÄGI
