Valitsuskoalitsioon pikendas võõrtööliste Eestis töötamise õigust 31. juulini. See kehtib neile, kes viibisid Eestis 17. märtsi seisuga ja kelle tööandja põhitegevusala on põllumajandus. Midagi rõõmustavat see põllumeeste jaoks aga ei tähenda.
Jõgevamaa põllumeeste liidu eestvedaja Raul Soodla nentis, et põllumeestel tegemist on, sest käib söödavarumine. Pingsalt jälgitakse teravilja- ja rapsipõldudel toimuvat. „Rohukasv on tagasihoidlikum, sest põuateema hakkab tõsiseks muutuma.“
Veel tõsisem oli Soodla aga võõrtööjõu küsimuses. „Meie maakonnas on maasikakasvatajaid, kellel oli ja on võõr- või abitöölisi tarvis ning meil on põllumajandustootjaid, kes samuti on abikäte ootel. Siiani ei ole neid Eestist vajalikul hulgal leidnud, ammugi Ukrainast,“ ütles Soodla.
Pajusi ABF farmis käib kibekiire töö. Farmis peetakse tuhandepealist piimakarja, teravilja leiab umbes 900hektariliselt maa-alalt.
„Põllumajanduses on hetkel väga kiire, töö on täies hoos ning kurta millegi üle ei saa. Ilmad on meie tegemisi väga soosinud, rääkis Pajusi farmi omanik Lembit Paal, kes on kandnud aasta põllumehe tiitlit.
„Välistööjõu värbamine on praegu väga keeruline ning täpselt ei saa aru, mis toimub. Ühest küljest võtab migratsiooniamet taotlusi vastu, kuid teisest küljest ei pruugi inimesed üle piiri saada. Otsest probleemi tegelikult ei ole ja me saame hakkama ka välistööjõudu värbamata. Samas tööd jagub ning mõned lisakäed kuluksid marjaks ära,“ sõnas Paal.
Nii startis nädalavahetusel näiteks maasikabuss, mis tõi pealinlased ja Rakvere inimesed Peipsi äärde Suitsu tallu maasikaid korjama.
„Vili koristamata kindlasti ei jää, sest selles sektoris kasutatakse võõrtööjõudu suhteliselt vähe, vähemalt Jõgevamaal. Maasikakasvatajatel on aga mure, et mari võib põllule jääda. Piimafarmidele võib tulla juuli lõpus tagasilöök.
Maakonnas on paarkümmend Ukraina lüpsjat ja nende asendust ei leia töötukassa vahendusel ega kusagilt mujalt. Selline vägikaikavedu ei ole riigimehelik,“ ütles Soodla.
Lootust riigiga kokkuleppele saada põllumehed veel ei näe. „Oleme teinud põllumajandus-kaubanduskoja kaudu igasugu ettepanekuid ja nendele on läbi sõrmede vaadatud.
Pettumus praeguses riigiaparaadis on suur. Valimiste eel ei ole kunagi juttu olnud, et välistööjõudu niimoodi piirama hakatakse.“
Kurgikasvatajaid kimbutab samuti tööjõupuudus
Mais jagas Orkla Eesti Põltsamaa tehas kurgiseemned välja üheksale pikaajalise kodumaisele kurgikasvatajale. Hoidistamiseks sobilikud kurgid kasvatatakse Viljandimaa, Pärnumaa, Lääne-Virumaa ja Järvamaa taludes. Paraku kimbutab tööjõupuudus aga kurgikasvatajaidki ning nii ei saa kõik kurgid võib-olla purki.
„Viimaste nädalate lõunamaine ilm on olnud Eestis kurgi kasvuks väga soodne – kurgile väga meeldib soojus, eriti öine soojus. Seetõttu tuleb kurgisaak korralik. Kurgikasvatajate mureks on aga tööjõud, kes kurgid põldudelt kokku korjaks ning vastavalt neilt tulnud infole, on meeskonnad tänase seisuga vajalikus mahus mehitamata. Osalise meeskonnaga kahjuks korjelavasid põllule saata ei saa,“ ütles Orkla Eesti ostujuht Peeter Kibe.
Orklal on üheksa lepingulist kasvatajat mahtudega 50–200 tonni. Kui aga kurgipurgid komplekteeritud ei saa, tajub seda loomulikult ka tarbija.
„Tarbijale võib see tähendada seda, et meil ei ole tarbijale harjumuspäraseid tooteid pakkuda. Kui me ei saa toota vajalikke koguseid, ei jagu tooteid uue hooajani. Lisaks võib see tarbijale tuua ka hinnatõusu,“ nentis Kibe.
GERLI RÄNI
KERTTU-KADI VANAMB
