Jõgevamaa Tööhõiveameti direktori kt Helen Manguse on valmis ka halvemaks variandiks. “Kui õmblusvabriku omanik Marat ei soostu siiski ettevõtet rendile andma, peavad 99 koondatavad töötajat leidma endale töö teises linnas,” märkis ta.
Praegu on tööhõiveamet võtnud ühendust kolme uue võimaliku tööandjaga – õmblusvabrikutega Sangar ja Ilves Extra Tartust ning Nordlandeniga Jõgevalt. Sangarisse on tööhõiveameti andmetel vaja juurde kuni 6 õmblejat, Ilves Extra on nõus tööle võtma 10 õmblejat, Nordlanden päevasesse vahetusse kuni 10 ja õhtusesse vahetusse kuni 30 õmblejat. Ettevõtetega Vooremaal eile kahjuks ühendust saada ei õnnestunud.
Võimalik töö Tartus või Jõgeval
Mustvee õmblejad on Helen Manguse sõnul kogenud töötajad ja peaksid pärast mõningast täiendõpet olema võimelised ka teistes õmblustööstustes hakkama saama. Täiendõppe ajaks saab tööhõiveamet maksta neile ka stipendiumi. Selleks leiab Jõgeva Tööhõiveamet raha täiendavate projektidetagi.
Manguse sõnul on võimalike uute tööandjate huvi Mustvees koondatud õmblejate vastu suur, sest nad saavad vabadele töökohtadele palgata kogemustega inimesed.
Samuti vajavad need ettevõtted ka õmblusseadmete mehhaanikuid ja teisi oskustöölisi. Kui palju Mustvee koondatavaid teistes vabrikutes 7. maist rakendust leiaks, pole praegu veel täpselt teada.
Kui Mustveest hakkab näiteks Tartusse tööle käima mitukümmend naist, on võimalik organiseerida ka transport.
Ümberõppevajadused selgitamisel
Samuti tutvustavad tööhõiveameti töötajad Marati Mustvee vabriku töötajatele muid vabu töökohti nii oma maakonnas kui kaugemal. Paljud inimesed ei pruugi paraku õmblejatena rakendust leida. Sellisel juhul tuleks neil omandada mõni muu elukutse.
Tööhõiveamet selgitab praegu välja, milliste erialade inimesi praegu maakonnas vajatakse. “Me ei saa õpetada neid lihtsalt õpetamise pärast,” märkis Manguse. “Inimesed peavad ka pärast ümberõpet endale töö leidma,” kinnitas ta.
Peipsi piirkonnas tööpakkumisi praktiliselt pole. Eile teadis tööhõiveamet vaid paarist vabast töökohast Mustvee piirkonnas. Mustvee bensiinijaam vajas klienditeenindajat, töökäsi otsis Peipsiääre talu.
Manguse hinnangul on inimestel kõige raskem endale tunnistada, et kodukohas tööd enam ei leia ning tuleb hakata kaugemale sõitma. Kui mujal maailmas on tööjõud küllalt mobiilne ja mõnekümne või isegi mõnesaja kilomeetri kaugusele töölekäimine pole midagi erilist, siis meil pole veel nii harjutud.
“Terve elu Mustvees ühes ettevõttes töötanud inimesel on väga raske harjuda mõttega, et ta peaks töötama kuuekümne või ka neljakümne kilomeetri kaugusel,” nentis Manguse.
Jõgevamaa Tööhõiveameti direktori kohusetäitja luges Mustvee vabriku sulgemisest Vooremaast. Ta võttis kohe Marati personaliosakonnaga ühendust ja palus koondatavate nimekirja. Siis selguski, et koondatakse 99 inimest, 16 lapsehoolduspuhkusel olevat naist Marat veel koondada ei saa.
Võimalik ka eriplaan
Ümberõppe jaoks loodab Manguse raha leida projektide kaudu. Veel on tööhõiveametil võimalik koostöös töötuga koostada talle individuaalne tööotsingu kava. Eesti Põlevkivi oli esimene, kus Ahtme kaevanduse sulgemise järel töötuks jäänud kaevuritele koostati spetsiaalne plaan. Eesti Põlevkivi juhtkonnaga lepiti kokku, riik sel aastal ettevõttest dividende välja ei võtnud.
Tööhõiveameti nõustajad läksid kaevurite juurde. Algul ei julgenud inimesed nõustajatega vestelda, sest neile tundus, et kes aga vestlusele läheb, see koondataksegi. Hiljem saadi hirmust jagu.
Eesti Põlevkivi maksis kinni koolitused. Juhul, kui kaevurid läksid uut ametit õppima, maksti neile terve aasta endist palka. Nii said paljud uue ameti, õppisid kokaks vms.
Samasugust plaani on rakendanud ka Eesti Raudtee Tapa depoos toimunud koondamisel. Seal oli lihtsam, sest vabaneva tööjõu järele oli nõudlus, kuid inimesed said tööd hoopis mujal. Küsimus oli, kuidas nad tööl hakkavad käima. Koondatutele maksti kolimistoetust, tööandja organiseeritud transpordilt kaotati erisoodustusmaks.
Töötuskindlustus aitab pool aastat
Marati Mustvee vabriku naistel on võimalik saada töötuskindlustushüvitist. Esimese saja päeva jooksul saavad nad viiskümmend protsenti eelneva kaheteistkümne kuu keskmisest palgast. 101 – 180 päeva pärast töötuks jäämist on õigus saada 40 protsenti keskmisest palgast. Pärast seda jääb 3-6 kuud, mil makstakse töötu abiraha 400 krooni kuus.
HELVE LAASIK
