Osaühingu Merineitsi omanik, ettevõtja Jaano Terras
Tegutseb omaette. Tööandjakogemus on tal siiski olemas. Tema ettevõte tegeleb väga spetsiifilise litsentseeritud tegevusega, nimelt paigaldab ja hooldab ta külmaseadmeid, ka tööstuslikke. Müüa võib neid kes tahes, paigaldama peab aga litsentseeritud ettevõte. See omakorda tähendab, et tööjõud peab selles ettevõttes olema väga hästi koolitatud. See omakorda tähendab paariaastat väljaõpet ja eksameid, mille sooritamine eeldab tõsist motivatsiooni.
Jaano tööandjakogemuses on neli aastat püüdu koolitada korralikust mehest oskustöölist. Lugu lõppes sellega, et töötaja keeldus oma nädalavahetusi kursustele kulutamast. Nii ongi Jaano oma ettevõtte ainus litsentseeritud töötaja, mistõttu firma laienemist kavas pole. Ka paneb laienemisele piirid mõnevõrra hooajalise iseloomuga töö. “Kui heale inimesele talvel midagi teha ei anna, siis kevadel sul teda enam ei ole,“ nentis ettevõtja.
Põhjusi näeb Jaano Terras selles, et masu ajal oli meie maakonnas palgatase ikka väga madal ja asisemad inimesed on ammu koos peredega Soome tööle läinud. Koostööle töötukassaga Jaano ei mõtle – pole aega. Ja nagu ilmselt mõned teisedki ettevõtjad, kardab ta töötajaid, kes pärast palga- ja pensionipäevi tööle ei jõua.
Sihtasutuse Jõgeva Linna Sotsiaalmaja Taaskasutuskeskus eestvedaja Helve Härma
Taaskasutuskeskus annab tegevust Jõgeva linna töötutele toimetulekusaajatele 40 tunni ulatuses kuus. Et omavalitsusel on õigus kehtestada toimetulekutoetuse maksmisel tingimuseks aktiivsusnõue, siis seda aktiivsust pikaajalised töötud nii näidata saavadki. Nad teevad käsitööd ja saavad valminud esemed endale või müüvad poekeses maha. Kasutatakse enamasti annetatud materjale või tehakse annetatud esemeid korda. Taaskasutuskeskuse perenaisel on ka töötukogemus aastatetagusest ajast. Seega mõistab ta oma kliente paremini ja teab, et hea tahtmise korral on võimalik leida igast olukorrast väljapääs. Helve hakkas ettevõtjaks ja tegutses niiviisi 15 aastat kasutatud riideid müües.
Oma klientide peamiseks probleemideks peab ta motivatsioonilangust ja sõltuvushäireid. “Pikaajaline töötu tajub oma olukorda väljapääsmatuna,“ teab naine ja peab oma keskuse juures töötamise võimalust väga oluliseks. “Töötu tuleb hommikul kodunt välja, inimeste sekka, suhtleb, õpib kasvõi käsitööd.“
Helve on veendunud, et see aitab ka tagasi tööle, mitte ainult ei pidurda allakäiku. Paljud on leidnud endale töökoha, kuid kindlasti on ka neid, kes elavad juhutöödest või keda peavad ülal vanemad.
Võisiku Kodu juht Terje Teder
“Töökohti on, tööandjana tunnen puudust motiveeritud tööjõust lihtsama töö tegemiseks. Puudega inimene on sageli palju motiveeritum töötaja kui mõni terve inimene.
Julgustan tööandjaid kasutama võimalust võtta puudega inimesi tööle. Kui on kartus, et asjad ei pruugi klappida, või on kujunenud eelarvamusi, võiks kasutada töötukassa võimalusi ja võtta inimene sealtkaudu tööpraktikale või proovipäevadele. Ka on tööandjale sel puhul ette nähtud maksusoodustused.“
ANDRA KIRNA
