“See oli minu jaoks väga suur üllatus,” tunnistas Anna Haava nimelise Pala Kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja õpilaskodu kasvataja Virge Otsa, kui ta maakonna konkursi “Hea tegu” laureaadiks osutus.
Virge sõnul ütles direktor eelmisel päeval talle, et õppealajuhataja võtab sind hommikul peale ja lähete käite Jõgeval ära, sest oled tunnistatud konkursi nominendiks. Jõgevale jõudes polnud tal aimugi, mis teda ees ootas. “Küllap see oligi minu jaoks kõige parem hetk,” tõdes ta.
Vaba aeg õpilaskodu heaks
Ta ei pea konkursi laureaadiks tulekut võiduks, sest on veendunud, et kõik äramärgitud väärisid tunnustust. “Küllap töö õpilaskodus selle tunnustuse tõi. Olen lisaks kooli kehalise kasvatuse õpetaja ametile õpilaskodus tegev juba kuuendat aastat,” rääkis Virge.
Virge Otsa läks õpilaskodusse tööle pärast seda, kui tema tütred Tartusse keskkooli läksid. “Mul on lastega head suhted, sellepärast julgesingi ka kasvatajaks hakata,” lisas ta.
Nüüd läheb ta õpilaskodu lastega pärast tunde ja lõunasööki teise majja ning on seal kahel päeval nädalas lausa kella kümneni õhtul. Kahel päeval saab õpetaja Otsa kella seitsme ajal õhtul juba koju hakata sõitma. Tema kodutee on kaheksa kilomeetrit pikk ja tööpäevad kipuvad kohati minema pikemaks kui 12 tundi.
Aga väsimust õpetaja Otsa ei tunne. “Meil on lastega justkui peresuhted,” lisas naine. Ükski ema ei ütle ju, et ta on oma lastest väsinud, kuigi vahel oleks hädasti puhkust vaja.
“Omad” ja kaugemalt lapsed
Enamasti ööbivad Pala kooli õpilaskodus oma vallast pärit õpilased, kel koolitee pikk. Viimastel aastatel on õpilaskodu pärast Palale tulnud ka kaugemalt pärit lapsed. Nendega ongi enamasti lahkhelisid olnud. Mõned lapsed on Palale saadetud ka tingimusega, et kui nad seal toime ei tule, ootab neid erikool. “Meie direktor on hea südamega. Algul võetakse need lapsed katseajaga ja kui siis suuri probleeme ette ei tule, jäävad nad põhikooli lõpetamiseni Palale. Ma arvan, et iga laps on ära teeninud uue võimaluse. Kuid meil on raskem,” rääkis Virge Otsa.
Tema sõnul on lapsed erinevad – mõni saab väga kiiresti aru, et tuleb muuta oma suhtumist ja hakata õppima. Mõnest ei saagi asja. “Enamjaolt on ikka nii läinud, et tulevad toime,” lisas ta.
Kohalikud õpilaskodus elavad lapsed on seal juba kuues aasta järjest ning Virge Otsa jaoks nagu oma pere. “Kui väljastpoolt tuleb laps, kes pole reeglitega harjunud, siis algul on tal muidugi raske. Aga harjub.”
Praegu on õpilaskodus väljastpoolt oma valda viis last. “Sa pead olema nende jaoks nagu ema – kuulama nad ära ja mõnikord tuleb mõne asja peale ka silm kinni pigistada. Peame neid usaldama, kui tahame, et neist tuleksid täisväärtuslikud kodanikud. Kui võita lapse usaldus, siis on lihtne edasi minna,” teadis õpetaja Otsa oma kogemustest rääkida.
Koduseid asju lapsed tavaliselt teistele ei räägi. Südant puistatakse harva. Kuid kogenud õpetaja näeb, et lapsega toimub midagi. “Me ei võta midagi ette enne, kui laps hakkab rääkima,” lisas ta.
Kõigepealt tuleb võita usaldus
Enamasti elavad lapsed väga raskelt üle vanemate lahkuminekut. On ka neid, kes jäävad isa juurde ja peavad sellepärast mõne aja õpilaskodus elama.
On peresid, kus on vaja tuge, ja sellepärast ongi lapsed õpilaskodus. Nad saavad korralikult kõhu täis ja nende õpitulemustel hoitakse silm peal. Seegi on vanematele märkimisväärne abi.
“Lastega ongi nii, nagu ameerika mägedel – kord üles, siis jälle alla. Tütarlapsega, kes mind heateokonkursile “aitas”, ei olnud algusest peale lihtne. Meil oli väga palju tõrkeid, aga ta usaldas mind. Mõnikord helistas ta mulle öösel kell pool kaks ja andis teada, mis kellaks ta Alatskivile jõuab. Läksin sinna talle vastu.
Kuid üheksandas klassis võttis ta end kokku ja hakkas õppima ning lõpetas edukalt põhikooli. Selle üle on mul ainult hea meel,” tunnistas õpetaja.
Virge Otsal on Facebooki konto, et oma lastega suhelda. Sama suhtluskanalit kasutab ta ka teiste lastega suhtlemiseks. Tütarlaps, kellega oli tõsiseid probleeme, õpib edasi Tartus ning ta on jõudnud juba korra ka oma õpetajal külas käia.
Need oma vallast kaugemalt kooli käivad lapsed, kes esmaspäeval kooli tulevad ja õpilaskodus ööbivad, ei saa lihtsalt popitada, sest nad on kogu aeg õpetajate silma all. “Meil on väike kool, kõik tunnevad kõiki,” kinnitas Virge Otsa.
Tulevad õhtul järelaitamistunde andma
Tema näeb selles ainult positiivset, et samad õpetajad on ka õpilaskodu kasvatajad. “Meil on nii tihe side kooliga, meie direktor aitab meil kohe koostöös kõik probleemid lahendada,” tõdes ta.
On lapsevanemaid, kes tunnevad oma lapse vastu pidevalt huvi. E-koolist saab hästi infot kätte, kuid kõik ei tunne kahjuks oma laste vastu piisavalt huvi.
Õpilaskodus tuleb Virge Otsal aidata lahendada matemaatikaülesandeid, õppida inglise keele sõnu ning ka keemiaülesannetega rinda pista. “Kui on meelest läinud, siis võtan telefoni ja suhtlen kolleegidega. Meie direktor on ühtlasi ka matemaatikaõpetaja ja tema on õhtuti küll ja küll käinud õpilaskodus lapsi õpetamas. Sama on juhtunud inglise keele õpetajaga ja samuti korduvalt. Kui lastel on probleemid, siis need lahendatakse,” ütles Virge Otsa. Tema kinnitusel saavad õpilaskodu lapsed igal juhul paremini õpetatud, sest kõik vanemad ei pruugi kodus alati osatagi last aidata.
Kaks korda nädalas käib Virge Otsa õpilaskodu lastega spordisaalis. Kaasatud on ka osad kodulapsed. Mängitakse ühismänge, samuti palli, on teatevõistlused, suuremad õpilased saavad sel ajal jõusaali kasutada. Kaks tundi läheb lennates, igaüks leiab enamasti oma lemmiktegevuse.
Väikese kooli eelised
Väikeses koolis on Virge Otsa hinnangul hea seegi, et õpetajad on enamasti samad. “Me teame, mida keegi nõuab ja mida lapsed teavad. Sellega tuleb arvestada, nii on lihtsam.”
Pala kooli sporditegemine on maakonnas teada ja tuntud. Õpetaja Virge Otsa korraldab kõigepealt erinevate alade võistlused koolis, seejärel pannakse tublimatest kokku võistkond, kes kooli maakonnavõistlustel esindab. Tuntud on Pala kooli suusavõistlused ja seda suisa üle riigi. “Me käime palju väljas ja sport on laste hulgas popp,” rääkis õpetaja. “Muidugi tuleb kohati neid meelitada, aga nad tahavad käia. Ja siis tulevad ka tulemused, mis rõõmu teevad. Kui laps ise tuleb ja tahab midagi teha, siis oskame suunata ning paranevad ka tulemused,” rääkis Otsa. “Kellel anded olemas, nende puhul on oluline pere toetus. Kui pere toetab, siis on kõik hästi.”
Üsna sageli käivad õpilaskodu lapsed ka teatris. “Väga palju on erinevaid projekte, meie direktor on väga tugev projektikirjutaja. Samuti oleme saanud lastega korra aastas Aura veekeskuses käia. Nende jaoks on kõige põnevam torudest alla lasta. Jõulude eel oleme käinud kirikutes kontsertidel, et laps näeks, mis on ilus. Oleme jalutanud Tartus Raekoja platsil ja vaadanud jõuluehtes linna. Kui on raha olnud, oleme nendega ka väljas söömas käinud. Meie valla buss sõidutab meid. Eestvedaja on hea ja õnneks jätkub tal jõudu,” rääkis Virge.
HELVE LAASIK
