Tomatikasvatamise hooaeg algab peagi

Kohe-kohe on vaja rohenäppudel tomatiseemned mulda torgata. Tomati kasvatamisel tuleb tähele panna, kust on seeme ostetud, kasutada pigem tavalist mulda ja kasvamise ajal, juba siis, kui öökülma ohtu enam ei ole, hoida kasvuhoone uksed lahti. Taimekestega on vaja olla hoolas.


Kellele ei meeldiks tomatid? Need maavitsaliste sugukonda kuuluvad taimed, õigupoolest viljad on kuulunud eestlaste toidulauale möödunud sajandi algusest alates. Sellest pole küll väga palju aega möödas, ent praegu ei kujuta me enam elu nende punaste viljadeta ette. Varakevadel või hilistalvel on õige aeg hakata plaani pidama, et omakasvatatud viljad juulis-augustis toidulauda rikastaks.
Tomatikasvatus nõuab suurt hoolt ja kasvatada tasub neid sorte, mis on siinkandis ennast õigustanud. Kõiksugu eksperimente ei maksa, olemata taimekasvatuse spetsialist, päris omapäi ette võtta.

Eelista eestimaist

Eesti taimekasvatuse instituudi Jõgeva sordiaretuse osakonna teadur Ingrid Bender, kes on spetsialiseerunud köögivilja kasvatusele, rääkis ühe õpetliku loo sellest, mida teha ei tasu ja mida arutati hiljuti Sakus toimunud Eesti taimekaitse seltsi seminaril. „Keegi ärimees oli aasta tagasi näinud Tenerifel ilusaid tomateid, tõi seemet kaasa ning kasvatas neist taimed,“ ütles Bender. „Seemnetega tõi ta kaasa ühe ohtliku viroidi (viirusetaoline haigus), mida varem Eestis ei ole esinenud. Nakatunud viljade söömine pole eluohtlik, kuid probleem on selles, et ohtlik haigus võib meil levima hakata.“
Teadur paneb inimestele südamale, et me ei tooks välismaalt kaasa taimi ega seemneid. Isegi siis, kui tegemist on Euroopa Liidu territooriumiga ja kõik peaks olema kontrollitud. „Kõik, kes te tegelete tomatikasvatuse ja ka teiste viljade kasvatusega – ostke seeme meie kaubandusvõrgust ja taimed kohapealt. Ka ei tasu toidukauplusest ostetud viljadelt seemneid võtta. Neiltki võib saada mingisuguse viiruse. Samuti ei tasu taskus seemneid välismaalt kaasa tuua.“
„Õnneks on kõik seemned, mida Eesti kauplustes müüakse, väga rangelt põllumajandusameti tähelepanu all ja hästi kontrollitud,“ tõdes Bender.
„Meil ostetakse palju kasvuhooneid. Osa neist on seest äärmiselt ilusaks tehtud,“ rääkis Bender. „Kasvukeskkonnaks aga tuuakse valmis turbasegu, millesse on väetised sisse segatud. Kõik valmis turbasegud sisaldavad liiga vähe toitaineid, et neid jätkuks kogu kasvuperioodiks. Sageli on nii, et ühes või teises turbasegus pole toitained alati õiges tasakaalus. Palju võib olla lämmastikku, aga muid vajalikke aineid liiga vähe. Tulemusena läheb taim esialgu vohama ja siis saavad järsult toitained otsa, taimed muutuvad lühikese aja jooksul kahvatuks ja lehed võivad hakata servadest kuivama. Seda ei juhtu kunagi mullas kasvavate taimega.“
„Tomat on nn intensiivkultuur,“ rõhutas Bender. Tomat kasvab soojas kasvuhoones ja kasv on kiirem kui õuetaimedel. Seetõttu tahab ta rohkem toitu ja vett. Bender ei soovita panna mulda varuks väga palju sõnnikut, seda tuleks panna värskelt sügisel ja komposteeritult kevadel. Kui varred lähevad liiga tugevaks ja lehed krussi, näitab see tugevat lämmastikuga üleväetamist. Turbasegus kasvatamisel tuleks substraadi hulka segada komposti, mis võiks sisaldada ka sõnnikut. „Väga hea on valmis hobusesõnniku kompost, mida on võimalik aianduskauplustest osta,“ ütleb teadlane. Suve jooksul peab tavaliselt tomatitaimi veel lisaks väetama 3–6 korda.

Seeme mulda

Külvi võib teha potti ja kui idulehed on täis kasvanud ning võtnud rõhtsa asendi, on paras aeg taimi pikeerida. Pikeerimise võib ka vahele jätta ja külvata otse väikesesse potti, pannes igasse potti ühe seemne. Pikeerimisel näpistatakse juur kolmandiku võrra lühemaks ja pannakse taim idulehtedeni mulda. Selline tegevus soodustab tihedama juurestiku kujunemist. Pikeerida võib otse istikupotti (tavaliselt mõõtudega 9 x 9 x 10 cm) või pikeerkasti, millest umbes kaks nädalat pärast pikeerimist taimed istikupotti istutatakse.
„Tomatitaime ettekasvatamisel on vaja, et päeval on soojem ja öösel jahedam,“ sõnas Bender. „Öösel võiks olla 18 ja päeval 22–24 kraadi. Kodus aknalaual on seda siiski keeruline korraldada. Akna avamine jahutamiseks otse taimede juures ei ole hea võte. Tomat on väga soojalembene. Kui on aga liiga soe, siis läheb kasv kiireks ja taimed hakkavad välja venima. Taimedele on vaja siis rohkem valgust. Et taimede liigset pikkuskasvu vähendada, on vaja niipea kui naabertaimede lehed kokku puutuvad, potid laiali tõsta. Kõrvuti olevate taimede lehed ei tohi üksteist katma hakata. Hea on, kui saame taimi mitu korda ettekasvatuse ajal laiali tõsta. Nii saamegi lisavalgust anda ja meil kasvavad ilusad, parajalt tugeva varrega istikud.“
Kasvuhoonesse istutamisel on hea, kui madalakasvuliste (determinantsete) sortide taimed veel ei õitse. Kõrgekasvuliste (indeterminantsete) sortide taimi võib istutada õitsvatena. Et istikud ei oleks liialt välja veninud, on parem teha seemnekülv mitte liiga vara. Paras aeg on 20. märtsi paiku, kui kasvuhoonesse tahetakse istutada mai keskel.

Tuulutamist ei pea kartma

Tomatikasvatamisel jagavad professionaalid palju nõuandeid. Üks oluline mõte suveks on see, et kui õues on vähegi üle 5 kraadi sooja, tuleks hoida kasvuhoone uksed tuulutamiseks lahti ka öösel. Seda selleks, et tomatitaimed oleksid ööpäev läbi kuivad. Selline võte aitab vähendada niiskel suvel kasvuhoones haiguste levikut või soojal suvel neid täiesti vältida.
Benderi sõnul see nipp saagikust ei vähenda, küll on aga ohtlik, kui haigused taimed maha murravad ja kasvuhooned on liigniisked. Kõiki tomatikasvatamise nippe tasub otsida Ingrid Benderi tomatikasvatuse raamatust.

INDREK SARAPUU

blog comments powered by Disqus