Põltsamaa lähedal elav asutuse Toitu Targalt toitumisnõustaja ja koolitaja Reelika Õigemeel juhendab erinevate sihtrühmade inimesi. Suure osa tema klientidest moodustavad lasteaiad ja koolid. Inspiratsiooni Reelika Õigemeelega tema kodukontoris juttu ajamiseks andsid 11. jaanuaril olnud piimapäev ja 26. jaanuaril kalendrisse märgitud juurviljamahlapäev, millega seoses rääksime köögiviljadest põhjalikumalt. Erinevaid teemasid käsitledes rõhutas Reelika toitumisel tasakaalukust, mitmekülgust ja mahekeskkonnas toodetu ja kasvatatu eelistamist.
Kuivõrd vajab inimese organism kogu elu piima?
Inimene ei vaja mitte ühte konkreetset toiduainet, vaid toitaineid. Igas toiduaines on erinevad toitained. Piimas on põhiline toitaine mineraalaine kaltsium. Mineraalaineid leidub ka teistes toiduainetes, mistõttu piima tarbimine pole tingimata tarvilik, kui see ühel või teisel põhjusel, näiteks tervislikel või veendumiste tõttu on vastunäidustatud.
Milles täpsemalt piima kasulikkus tervisele seisneb?
Piima kõige suurem kasu või hüve ongi suur kaltsiumi sisaldus. Kakssada milliliitrit ehk klaasitäis piima sisaldab ligikaudu 240 milligrammi kaltsiumit. Inimese päevane vajadus on 500–800 milligrammi kaltsiumit. Niisiis annab sellest klaas piima päris suure osa.
Aminohappeid on lisaks piimale ka teistes toiduaines ja saame need kätte, kui sööme tasakaalustatult nii taimseid kui ka loomseid toiduaineid. Samuti on võimalik kõiki vajalikke aminohappeid saada ka ainult taimseid toitusid süües.
Paljud arvavad, et kõige tervislikum on kodutalu lehma piim?
Nii see tõesti on. Tänastes maakodudes peetakse aga lehmi harva. Küll võiks püüda eelistada mahepiimatooteid, mis saadud ja valmistatud ökoloogilistes tingimustes kasvanud lehmadelt, kitsedelt. Mahepiimas on kindlasti vähem taimekaitsevahendite ja ravimijääke, mis sinna võivad sattuda.
Kui palju võiks üldse piima päevas juua?
Eesti ühiskonnas on pigem probleem, et inimesed tarbivad väga palju piima ja piimatooteid. Seda tehakse isegi kaks korda soovitatud normist rohkem või enamgi. Keskmise kaloraaži puhul võiks piimatoodete arv jääda 2–3 portsjoni piiresse. Üks portsjon on näiteks klaasitäis piima, kaks kolm viilu juustu, mõned supilusikatäied koort.
Täiskasvanud inimene võiks olla mõõdukam, jääda kahe portsjoni piiridesse, eelistada hapendatud piimatooteid. Hapendatud piimas on kasulikud bakterid, mis aitavad hoida meie soolestiku tervist.
Kui keeruline on teha valikud erinevate piimatööstuste toodete vahel?
Arvan, et tootja osas erilist vahet pole. Küll aga soovitaksin proovida erinevate tootjate kaupa, mitte ühe juures kinni olla. Ja samuti on soovitav mitte ainult piima juua, vaid ka tarbida petti, keefiri, jogurteid, kodujuustu. Tagasihoidlik tuleks olla rasvaste piimatoodetega: väga suurtes kogustes ei maksa süüa juustusid ja pigem tarbida väiksema rasvasisaldusega juustusid. Hapukoortest tasuks eelistada vähem rasvasemat – 10-protsendilist, vahukoore asemel kasutada aga pigem 10% rõõska koort. Või on iseenesest väga hea kvaliteediga rasv, kui seda aga liiga palju tarbime, saame liiga palju küllastunud rasvhappeid.
Kuidas suhtuda, kui piimatoote pakendile on kirjutatud sõna light?
Soovitan alati pakendit lugeda. Igasugustesse reklaamlausetesse tasub suhtuda pigem skeptiliselt ja infot üle kontrollida. Margariini ostes tasub jälgida, et selles poleks mitte ainult küllastunud rasvu ja et selle koostises oleks ka oliivi-, rapsi-, tudra- või kreeka pähkli õli.
Kui sageli puutute töös kokku laktoositalumatusega?
Seda on aasta aastalt hakanud märksa rohkem esinema või jõuab minu juurde lihtsalt rohkem selliseid inimesi. Olen oma praktikas täheldanud, aga sellist huvitavat olukorda, et väikesed lapsed, kes väga kehvasti söövad, hakkavad piimatoodete tarbimise vähenedes paremini sööma. Osade laste puhul, kellel on piimatalumatus, on ainus lahendus, kui lapse menüüst üldse piimatooted välja jätta, asendades need taimsete alternatiividega. Välja jätmiseks tuleb aga kindlasti nõu pidada spetsialistiga, kes aitab lapse menüü üle vaadata ja aitab leida parimad lahendused piima ja piimatoodete asendamiseks. Piimatalumatust saab diagnoosida erinevat tüüpi toidutalumatuse testidega.
Köögiviljade valik on suur: kaalikad, porgandid redised jne. Mille kasuks otsustada?
Mida mitmekesisemalt erinevaid köögivilju tarbida, seda parem meie tervisele. Iga köögivili sisaldab erinevaid toitaineid.
A-vitamiini allikana võiks iga päev olla menüüs näiteks porgand. Kaaliumi sisaldavad erinevad rohelist värvi köögiviljad nagu spinat, brokoli ja salatid. Sinna juurde võiks tarbida ka mõneti tärkliserikkamaid köögivilju näiteks pastinaaki, bataati, kartuleid. Toidusoovitustes neid küll köögiviljadena ei käsitleta. Need on pigem tärkliserikkad viljad ja lisatud teraviljadega ühte toidugruppi.
Pidevalt võiks olla menüüs ka küüslauk, piprad, ingver, maitseroheline, ei pea tarbima kõiki ühekorraga, kuid nii et midagi nendest oleks iga päev toidus. Nendes on juba väga väikses koguses suur kontsentratsioon toitaineid.
Kas kehtib reegel – parem toorelt kui keedetult?
Lausa nii ei pea olema. Kuldreegel oleks vähemalt pool kogusest toorelt ja pool keedetult. Talvel tasuks köögiviljatoitudes eelistada külmutatud köögivilju, sest nad on värskelt külmutatud ja sisaldavad tõenäoliselt rohkem vitamiine kui ületalve seisnud köögiviljad. Aga on ka erandeid, nt kaalikas säilitab oma toitainesisalduse kuni kevadeni. Toitumisel tasub kindlasti arvestada ka sesoonsust, millest tulenevalt võibki organism ise meile talvisel perioodil märku anda, et toidud võiksid olla pigem soojad, mis tähendab, et toored köögiviljad asenduvad küpsetatud köögiviljadega või hoidistega, nt hapendatud köögiviljad.
Kas lasteaia ja koolilaste menüüdes on piisavalt köögivilja?
Köögiviljade kasutamise osas küsitakse minult väga sageli nõu. Õpetan kõiki oma kliente piisavalt köögivilju sööma. Üldpildi järgi süüakse aga köögivilju vähe ja mitte ainult lasteaedades, vaid Eesti ühiskonnas üldse. Lasteaias tarbivad lapsed keskmiselt üks-kaks portsjonit köögivilja päevas. Menüüs võiks aga olla kolm portsjonit.
Kui palju võiks endale lubada kartulit?
Toitumisteaduse vaatevinklist kuulub kartul tärkliserikaste köögiviljade gruppi. Organism vajab aga ka tärklist, mis kartulis sisaldub. Kartulis on lisaks ka palju kaaliumi. Päevas tasuks süüa üks või kaks portsjonit kartulit. Portsjon tähendab siis ühte keskmise suurusega kartulit. Kartulit võib asendada ka bataadi ehk maguskartuli või pastinaagiga, ka need on tärkliserikkad viljad, aga sisaldavad erinevaid mineraalaineid ja vitamiine võrreldes kartuliga. Bataat on näiteks suure vitamiin A sisaldusega. Pastinaagis on aga kartuli ja bataadiga võrreldes rohkem kaltsiumi, tsinki ja folaate, ka kaaliumi sisaldus on kartulist veidi kõrgem.
JAAN LUKAS
