Kui vaimutööd tehes mõte kinni jookseb, mida te siis teete? Tõenäoliselt sirutate käe töölaua alumises sahtlis olevasse kotikesse ja võtate mingi magusa ampsu. See avaldab mõju, aga mitte kauaks: juba üsna varsti tahate järgmist ampsu. Miks see nii on, selle kohta jagas teaduslikult põhjendatud selgitusi hiljuti Jõgeval Betti Alveri muuseumis toitumisalase koolituse ja joogatunni läbi viinud Marika Blossfeldt.
Lihtsuhkruid sisaldav magusaamps tõstab Marika Blossfeldti sõnul kiiresti veresuhkru taset ning organism hakkab seda kompenseerima intensiivse insuliinitootmisega. Selle tagajärjel langeb aga veresuhkru tase kiiresti allapoole, hüperaktiivsus asendub taas loidusega ning peatselt hakkab organism jälle uut magusaampsu tahtma.
“Maiustustest ja magusatest jookidest ergutust otsides jäämegi justkui Ameerika mägedel sõitma,” ütles Marika Blossfeldt. “Tegelikult tuleks aga süüa hoopis liitsuhkruid sisaldavaid toiduaineid, nagu köögiviljad, kaunviljad ja täisteratooted. Nende puhul peab organism suhkruahelate “lahtikruttimisega” vaeva nägema. Tänu sellele “tilgub” suhkur meie organismi väikeste annuste kaupa ja pikema aja jooksul ning kogu selle aja jooksul jätkub meil energiat ja püsib täiskõhu tunne.”
Ka kohviga ergutamist peab Marika Blossfeldt kasutuks. Selle asemel soovitab ta juua paar klaasi vett. Tähtsa koosoleku, esinemise või muu suurt vaimset pingutust nõudva tegevuse eel tuleks tema sõnul aga süüa valgurikast toitu.
Kõik need ja paljud muud tarkused on Marika Blossfeldt koondanud raamatusse “Looduslik toit. Täisväärtuslik elu”, mille esmatrükk ilmus kolm aastat tagasi ja täiendatud kordustrükk äsja. Jõgeval peetud koolitus oligi üksiti kõnealuse raamatu esitlus.
Eestis sündinud, ent suurema osa elust Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides veetnud Marika Blossfeldt on tuntud ka maalikunstniku, tantsija ja tantsulavastajana. Viimasel ajal tegutseb ta siiski põhiliselt tervisenõustaja ja –koolitaja ning joogaõpetajana. Suved veedab ta põhiliselt Läänemaal Polli talus, kus korraldab tervise- ja joogalaagreid ning pakub soodsat töökeskkonda loomeinimestele.
Pole kaotanud sidet maaga
Marika Blossfeldti propageeritavad toitumispõhimõtted tunduvad tavainimesele esmapilgul liiga kardinaalsetena ning ühe loengu tagajärjel kellestki arvatavasti tema õpetuse täismahus järgijat ei saa. Pigem võib tekkida tõrge ja tõdemus: kui kõike räägitut täht-tähelt võtta, ei saa poest üldse enam midagi osta ning kogu toidusedel tuleb ümber teha!
“Inimesed ei oska üldjuhul arvatagi, kui suur mõju on toidul meie heaolule,” ütles Marika Blossfeldt. “Toit pole meile üksnes energiaallikas, vaid toidust saadavate ainete abil me regenereerime oma rakke, st ehitame pidevalt uuesti üles kogu oma organismi.”
Marika Blossfeldti sõnul on eestlased ses mõttes õnnelikus olukorras, et nad pole veel kaotanud sidet maaga ega unustanud, kus ja kuidas kaalikas, porgand ja kapsas kasvab. Samas jõuab meiegi toidulauale üha enam tööstuslikult toodetud valmistoitu, mida on mugav kasutada, aga mis rikub meie tervist. Kui paljud arvavad, et n-ö halb toit ei saa meie poeriiulitele sattuda, sest seadus seab sellele piirid ette, siis Blossfeldti sõnul see nii pole: inimene peab ennast ise harima ning suutma heal ja halval vahet teha.
“Tõsi, teadlik toitumine nõuab rohkem aega ja vaeva, aga kui tahame tervena elada, siis tuleb see aeg leida ja vaev ära näha,” ütles Marika Blossfeldt. “Pilli lõhki ajada pole aga mõtet: kui 80 protsenti ajast järgida arukaid toitumispõhimõtteid, siis võib ülejäänud aja süüa nii, nagu tuju tuleb.”
Linna ja valla ühisprojekt
Marika Blossfeldti toitumiskoolitus ja joogatund said teoks Jõgeva linna ja valla ühisprojekti “Terves kehas terve vaim” raames. Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetatud projekt kestab tuleva aasta maini ning selle raames saab teoks lai skaala mitmesuguseid ettevõtmisi: jalgsi- ja jalgrattamatku, külade ja ettevõtete spordipäevi, näidistunde ja –treeninguid. Sotsiaalfond toetab projekti 19 171 euroga, Jõgeva linn ja vald panustavad sellesse vastavalt 1001 ja 1000 eurot.
“Umbes pool projektist on praeguseks ellu viidud,” ütles projekti juht, Jõgeva linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder.
Juba olnud sündmustest tõi ta esile näiteks Jõgeva valla sünnipäeva puhul suvel Kuremaal korraldatud küladevahelise sportliku jõukatsumise, millest väga hasartselt osa võeti ning mille võitis Laiuse rahvas. Sporti tehti ka Siimusti külapäeval, Jõgeva alevikus sai aga teoks juba traditsioonidega Mihklipäeva viie silla jooks.
Oktoobris oli Jõgeva spordikeskuses Virtus, Betti Alveri muuseumis ja Siimusti algkooli saalis ridamisi tasuta näidistreeninguid. Kõige uudsemad alad, millest oli võimalik aimu saada, olid maasvõitlus ja Brasiilia jiu-jitsu. Neid tutvustas möödunud laupäeval Virtuses Priit Mihkelson. Täna õhtul kell 18 ootab aga Aimur Säärits kõiki üldkehalise võimlemise treeningule, mis toimub samuti Virtuses. Aimur on lubanud valida treeningu intensiivsuse osalejate vanuse ja võimete järgi. Nii et see, mida tehakse on kindlasti kõigile jõukohane.
Näidistreeningud aitavad huvilistel leida just neile sobivat treenimisviisi. Ent projekti raames saab linna ja valla rahvas korra kuus ka tasuta Kuremaa ujulas käia. Tellitud bussid viivad rahva kohale ning lisaks ujumisele saab tegelda vesiaeroobikaga. Suisa käegakatsutavatest asjadest on projekt andnud spordihuviliste käsutusse ühe vabaõhu-trenažööri: see paigaldati Jõgeva linna staadionile ning see võimaldab säärtele dünaamilisi harjutusi teha.
“Tahame projekti tegemistega jõuda võimalikult paljude Jõgeva linna ja valla tööealiste inimesteni,” ütles Erki Teder. “Projekti eesmärk ongi ennetada haigusi ja stressi ning sellest tingitud tööaja kadusid.”
“Koolituste kaudu tahame aga panna inimesi mõtlema selle üle, mida terve olemine üldse tähendab,” lisas projekti Jõgeva valla poolne koordinaator, vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave.
i
RIINA MÄGI
