Toimuvad maakonna arengustrateegia arutelud

Esmaspäeva õhtul arutleti Põltsamaal Jõgeva maakonna arengustrateegia üle, kus Põltsamaa valla esindajad vaagisid, millised on valla võimalused ja soovid maakondlikku strateegiat silmas pidades. Põltsamaa vallavanem Margus Möldri lausus, et see dokument peab olema vallavolikogus kinnitatud märtsikuus, ehkki parem oleks see volikogule kinnitamiseks esitada veebruaris.


Möldri tõdes, et teatud riiklikud dokumendid on seotud maakonna arengustrateegiaga ja sellega käib kaasas ka finantsiline pool. Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse arenduse, terviseedenduse ja siseturvalisuse spetsialisti Maiu Veltbachi sõnul oleks pidanud maakonna arengustrateegia juba jaanuaris vastu võetud saama, aga protsessid on venima jäänud. Arengustrateegia koostamist juhtis JAEK-i juhataja Marve Millend ning selle koostamisel on osalenud ka valdade ning ülemaakonnaliste organisatsioonide esindajad. Dokumendi on üle vaadanud ka Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse vanemanalüütik.

Maakonna toimivuse ja maine raames tuleb tagada hea riigiteenuste kättesaadavus, suurendada ning mitmekesistada töökohtade pakkumist maakonnas, et riigihalduse regioonina maakond toimima jääks. Tõsta omavalitsuste töö efektiivsust ja otsustada milliseid teenuseid inimestele pakkuda. Suurendada inimeste rahulolu oma elukohaga, motiveerida sisserännet maakonna positiivse kuvandi toel.

Eeskätt soovitakse maakond muuta atraktiivsemaks noortele peredele. Riigi õhemaks muutmisel tuleks jälgida, et kõiki riiklikke töökohti maakonnast välja ei viidaks. Maiu Veltbach tõi näiteks, et Põltsamaa lossis võiks edaspidi asuda muinsuskaitseamet. Maakonda tuleks püüda tuua rohkem nii riigi poolt pakutavaid regionaalseid toetusi kui ka Euroopa Liidu toetusi. Maakonnal peaks olema ka Eestis positiivne maine .

Erika Sari tundis huvi mis saab arengustrateegiat silmas pidades E-Piim Põltsamaa meiereist. Margus Möldri sõnul pole selles osas päris selget pilti kellelgi. Samuti kerkis üles küsimus, kas kohalik põhjavesi on küllalt puhas, sest on ju see äärmiselt oluline osa keskkonnast, kus elame ja tegutseme. Arutelul osalejad tõdesid, et maakonna arengustrateegia peab kiiresti sellisesse vormi saama, et selle saaks veebruaris vallavolikogule kinnitamiseks esitada.

Jõgeval, maakonna arengustrateegia arutelul Betti Alveri muuseumis oli huvilisi vähem, kui oodati. Nagu arvata oli, tõstatusid enam need teemad, mis puudutasid konkreetselt Jõgeva piirkonda.

Ka Jõgeval oli juttu riigi jätkuvast kohalolust piirkonnas. Dokumendi koostajate poolt selgitasid strateegia kujunemist ja selle kitsaskohti Maiu Veltbach ja komisjoni liige, Jõgeva valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, Triin Pärsim.

Jõgeval huvitasid kuulajaid koolide ja spordiasutuste teema ning kergliiklusteede kavandamine arengustrateegias.

Maakonna arengudokument on tihedalt seotud valdade arengukavade ja eelarvestrateegiaga. Seega ei ole kava koostaval JAEK-il kuigi vabad käed projektide sissekirjutamisel arengukavasse. Samal ajal on äranimetamine selles dokumendis tõenäoliselt oluline faktor toetusrahade taotlemisel.

Selles suhtes on arengustrateegia oluliseks osaks tegevuskava, mida maakonnas toimetavad ettevõtjad võiksid päris hoolega uurida, sest strateegiasse on võimalik veel esitada parandusettepanekuid.

Ettepanekuid Jõgevamaa arengustrateegiasse ootavad koostajad kuni 5. veebruarini aadressil SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Suur tn 3, 48306, Jõgeva linn või e-posti aadressil arendus@jaek.ee. Info ja dokumendid on saadaval www.jaek.ee.

TOOMAS REINPÕLD

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus