Uuring valmis 2010. aastal
*Uuriti toimetulekutoetuste saajate arvu, toetuste summasid, toimetulekutoetuste saajate teisi sissetulekuid, riskifaktoreid, mis viivad leibkonnad toimetulekutoetuse saajate hulka.
*Uuringu eesmärk oli anda poliitikasoovitusi toimetulekusüsteemi efektiivsuse suurendamiseks ja toimetulekutoetuse lõksu jäävate leibkondade abistamiseks.
*Toimetulekutoetuse kasutamine vähenes aastatel 2005-2008 tunduvalt ja hakkas uuesti suurenema 2009. aastast.
*Üheks suuremaks riskiteguriks inimeste toimetulekule on töötus. Kõrgemaks muutub see risk, kui tegemist on töötu ja puudega liikmega pere, töötu üksikvanema pere või töötu pereliikmega lasterikka perega.
*Viimastel aastatel, mida uuring hõlmas, suurenes ka noorte üheliikmeliste leibkondade arv.
*Samal ajal said eakad paremini hakkama.
*Uuring näitas väga selgelt, et toimetulekutoetus on inimestele eriti vajalik talvekuudel, kui küttekulud on suured. Talvel on toimetulekutoetuse saajate hulgas ka pensionärid ja väiksema palga eest töötavad inimesed.
*Enamasti on toetuse saamine olnud lühiajaline ja ebaregulaarne. 18 protsenti toetuse saajatest on seda saanud ainult ühe kuu jooksul, 40 protsenti ühe aasta jooksul ja ainult kümme protsenti on olnud regulaarsed toetusesaajad kogu nelja aasta jooksul.
*Toetusesummad erinevad päris palju ja peamiselt sõltub see elamiskuludest omavalitsuses. Summad on suuremad linnades ja väiksemad maakohtades.
*2005-2009 on toimetulekusaajate kogusissetulek võrreldes vaesuspiiri kasvuga kasvanud õige veidi kiiremini. Saadud toimetulekutoetus oli piisav vaesuspiiri ületamiseks siiski ainult üksi elavate eakate puhul, kõigil telistel leibkonnatüüpidel jäid sissetulekud ajuti ikkagi allapoole vaesuspiiri.
*Uurimuse üks eesmärk oli hinnata töötuslõksu ehk olukorda, kus kasulikum on toetuste najal kodus hakkama saada, kui miinimumpalga eest tööle minna.
*Üksi elava täiskasvanu viis tööleminek enamasti vaesusest välja, aga mitmelapselise pere puhul oli võit sellest väga väike.
*Kui arvestada oludega maapiirkondades, kus tööl tuleb käia kaugel, transpordikulusid aga toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta, pole võimatu olukord, kus tööl käimise eest tuleks peale maksta.
Jõgevamaal oli oma eripära
*Toimetulekutoetuste summad kasvasid aastatel 2005-2009 kõigis maakondades, samuti kasvas toimetulekutoetuse saajate arv
*Jõgeva maakonnas oli toetuse saajate juurdekasvuprotsent kõige väiksem.
*Riskitegurite järgi võttes oli töötu liikmega perekondade arv Jõgevamaal küllaltki muutumatu.
*Töötuse protsent suurenes selle ajavahemiku jooksul Jõgevamaal küllaltki vähe.
*Majandustõusu aastatel 2005-2008 ei vähenenud see nii märgatavalt kui paljudes teistes maakondades.
*Puudega isikute leibkondade suhtarv toimetulekutoetuse saajate hulgas on võrreldes Eesti keskmisega kõrgem.
*Erinevad riskid (töötus, üksikvanemlus või puudelisus) on Jõgevamaa toimetulekusaajate hulgas ühtlaselt esindatud.
*Toetuse saamise aeg on pigem lühike ja pikaajalisi toetusesaajaid pole väga palju.
*Ainult ühel aastal toetust saanute protsent on suurem ainult Tallinnas, Pärnu- ja Tartumaal.
*Kui vaadata toimetulekutoetuse saajate muid sissetulekuallikaid, siis neid, kelle sissetulek koosneb vanaduspensionist ja toimetulekutoetusest, on kõige rohkem just meie maakonnas.
