Laupäeval ja pühapäeval oli võimalik külastada Peipsi toidu tänavat 175 kilomeetri ulatuses. Restoranide tänav oli avatud Vasknarvast Saaboldani.
Peipsi toidu tänava mõtte algataja ja Peipsi toidu tulihingeline propageerija Tauno Laasik on päevadega väga rahul. „On rõõm, et toit sellisel kujul nii paljusid inimesi kõnetab ja mitte ainult külastajaid, vaid restoranide tegemist naudivad ka tegijad täiel rinnal. Palju on selle nimel tööd tehtud ja nüüd on hea meel teada anda, et kolm aastat 175-kilomeetrine toidutee pikeneb järgmisel aastal 400-kilomeetriseks, sest siis saab teha ringi ümber Peipsi järve. Venemaapoolne huvi on olemas, eelläbirääkimised on toimunud ja sealne koostööpartner olemas,” avab Tauno oma plaanid juba uueks aastaks.
Toiduteel olid erilised teistsugused inimesed
„Kui kolm aastat tagasi sai toidutee avatud, siis ei mõelnud, et see võib kujuneda poolmaratoniks. Algselt oli mõeldud ikkagi kohapaiksena ja et kõigil oleks mõnus. Kuid juba eelmisel aastal selgus, et on seltskondi, kes alustavad ühel päeval ühest toidutee otsast oma maitseretke ja lõpetavad teisel päeval tee teises otsas.”
Selle aasta Peipsi toidu tänavast võttis Jõgevamaa tegijatega osa 14 restorani. Oma uksed oli kahel päeval avanud nii tavapäraselt toitlustust pakkuvad asutused kui ka täiesti esmakordselt just selleks päevaks ennast proovile pannud kodurestoranid.
Restoranile vääriliselt olid enamusel menüüs eelroad, põhiroad, magustoit ning joogid. Toitude valmistamiseks oli kasutatud põhiliselt kohalikku toorainet ja enamikus kohtadest hinnati külastajate lemmikuks just Peipsi järve koha ja rääbis.
Restoranides ei puudunud ka meelelahutus ning seetõttu oli iga koht mõelnud ka sellele.
Innustav eeskuju võidab hirmu
Olid erilised kodukontserdid üksikesinejatega ja lausa puhkpilliorkestri kontserdid.
Jõgevamaa maitsete oaasiks oli Peipsimere miraaž – Olemari talu, Uugi talu ja Teearu talu kolmikresto, kes pakkusid kitsepiima tooteid, erinevaid siirupeid, aga ka kodusinki.
Kõik kolm aastat on toiduteest osa võetud ja võrdluse võimalus olemas ning seetõttu oli ühine seisukoht, et sellel aastal oli külastajaid rohkem kui eelmistel aastatel ning võrdselt söödi kohapeal ja osteti ka kaasa.
Naabriresto Paju hoovis erines oma eraldatuse tõttu, kuhugi looklev kõrvaltee ja siis jõuad peaaegu paradiisi. Köetud saun koos tiigikarastusega ja meeldivalt maitsvad oma aiasaadustest valmistatud hõrgud road. Eriliselt maitsvaks hinnati lutsusupp, mida aina juurde keetma pidi.
Vah’i resto omanikud võtsid osa esimest aastat ja olid üllatunud külastajate positiivse tagasiside rohkusest. Järgmisel aastal on jälle kindel plaan osaleda ja juba käivad mõtted, kuidas alustatuga edasi minna.
Restoran Luukaaritsa oli rahul külastajate rohkusega ja kiitis, et enim telliti kahest kalast kalapalle. Kes tundis huvi, millised kalad kokku pallitati, see sai teada, et ahven ja koha.
Mustvee linnas oli avatud lausa viis kohta ja enam eristus teistest Kaaluresto oma esmakordselt avatud koduaia ja veganimenüüga. Pererahvas oli eelmisel aastal toidutee restorane külastanud ja sellel aastal otsustati ise osaleda.
Ehk tekkis selle aasta toidutee külastajatel nii mõnelgi plaan järgmisel aastal selles ürituses kaasa lüüa ja oma koduuksed külastajatele avada, sest maitsvalt süüa armastame kõik.
ULVI TAMM
