Nii sel aastal kui ka viimaste aastate jooksul on Eestis toiduainete hinnakasv olnud Euroopa Liidu üks kiiremaid. Kui võrrelda toiduainete hindade muutust Balti riikides, siis on need küll võrdlemisi sarnases rütmis liikunud, kuid Eestis on kasv Läti ja Leeduga võrreldes siiski kiirem.
Kuigi toiduainete hinnakasv pole Eestis teiste kaupade ja teenustega võrreldes kaugeltki kiirem olnud, on selle kaubagrupi osakaal väga suur, mistõttu mõjutavad toiduained keskmise tarbijakorvi maksumust väga tugevasti. Samas tuleks arvestada, et palgad on Eestis toiduainete hindadega võrreldes kiiremini kasvanud ehk toiduained ei ole palkade suhtes kallimaks läinud.
Mõjud kodust ja maailmast
Ühest küljest mõjutavad Eesti toiduainete hindu toidutoorme hinnad maailmaturul. Toidutoorme hindasid mõjutavad aga omakorda tootmise ja nõudluse vahekord, ilmastikuolud, kaubanduspoliitika ja teiste toorainete hinnad. Kuigi pilt ei ole üksikute toiduainete ja -toormete kaupa kaugeltki ühesugune, on möödunud aasta algusest toidutoorme hinnad maailmaturul allapoole tulnud. Ka Eestis jõudis toiduainete hinnakasv oma viimaste aastate tippu möödunud aasta alguses, mille järel hakkas see aeglustuma. Aga sellegipoolest on see kasv, kuigi aeglasem.
Lisaks maailmaturu hindadele mõjutavad toiduainete hindasid Eestis ka üha suurenevad kodumaised hinnasurved. Eesti toiduainetööstus kasutab tootmissisendina palju kodumaist toorainet. Paljud toiduainetööstuses kasutatavate tootmissisendite hinnad on aga tõusnud. Kiire palgakasv on tõstnud ettevõtete tööjõukulud väga suureks. Samuti mõjutab toiduainetööstuse väljamüügihindasid ja finantsseisu kõrge maksukoormus.
Palgakasv aitab
Koos toidutoorme hinnalangusega maailmaturul on toiduainete hinnakasv sel aastal Eestis tasapisi taandunud. Siin tuleks arvestada, et möödunud aastal tõusid toiduainete hinnad kiiresti kõrgemale ja nüüd on oodata sellelt kõrgemalt tasemelt nende – küll aeglasemat, aga siiski – juurdekasvu.
Lähiajal on oodata võrdlemisi tugeva palgakasvu püsimist ning see kompenseerib toiduainete hinnatõusu. Samuti on positiivne, et Eesti majapidamiste sissetulekud ületavad nende tarbimiskulutusi, mistõttu suudetakse ka säästa ning nende finantsseis on tugev. Eesti inimeste säästud on nende sissetulekute suhtes isegi üle EL keskmise.
Kantar Emori uuringu järgi hindab kolmandik Eesti elanikest oma majandusseisu heaks või väga heaks ja 90 protsenti vähemalt rahuldavaks. Kokkuvõttes – Eesti majapidamised peavad küll arvestama toiduainete hinnakasvuga, ent saavad sellega lähiajal üldiselt hästi hakkama.
Piirkonniti erinev
Samas tuleb arvestada, et toiduainete hinnamuutus on erineva sissetulekuga inimeste jaoks erineva tähendusega – madalama sissetulekuga inimesi mõjutab see oluliselt rohkem. Eesti inimesed kulutavad oma eelarvest niigi kõige enam just toidule, keskmiselt ligikaudu veerandi. Kuid madalamate sissetulekute juures on see osakaal oluliselt kõrgem.
Kuna palgad Eesti maakondades on erinevad, on ka toidu osakaal piirkondlikult peredes erinev. Ühel pool on kõrgeima palgaga Tallinn ja seda kuldse ringina ümbritsev Harjumaa, mille leibkondade eelarves moodustab toit keskmiselt viiendiku. Samas näiteks Jõgevamaal, kus keskmine palk ja tööhõive on Eesti madalamate hulgas, moodustab see 26 protsenti.
Toiduained on koos eluasemekuludega aga sundkulutused ja nende suurus näitab leibkondade elukvaliteeti. Mida kõrgem on sundkulutuste osakaal leibkonna eelarves, seda vähem saadakse tarbida muid kaupu ja teenuseid.
