Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul on järgmisel aastal üle hulga aja esimene kord, kui toimetulekupiir jõuab järele arvestusliku toidukorvi summale, kattes inimeste minimaalsed esmavajadused.
Töötutoetus
Sotsiaalministri ettepaneku järgi tõuseb töötutoetus alates järgmise aasta 1. jaanuarist 1000 kroonini kuus, päevamääraga 32,90 krooni.
Töötutoetus on töötuskindlustushüvitise kõrval peamine töötutele mõeldud toetus, mille abil on võimalik töötuid motiveerida tööturuameti poole pöörduma, aktiivselt tööd otsima ja aktiivsetes tööturumeetmetes osalema. Töötutoetus on tööotsingute toetamiseks mõeldud asendussissetulek neile töötutele, kes töötuskindlustushüvitisele ei kvalifitseeru või kellel ei ole enam õigust töötuskindlustushüvitisele.
Töötutoetuse eesmärk on toetada töötu tööotsinguid. Selleks, et toetuse maksmine täidaks oma eesmärki, on seaduses sätestatud teatud lisatingimused: individuaalse tööotsimiskava täitmine (töötu peab kohtuma tööandjatega, kandideerima vabadele töökohtadele, pöörduma tööturuameti piirkondlikku osakonda vastuvõtule, osalema aktiivsetes tööturumeetmetes jne) ja sobiva töö vastuvõtmine. Nende nõuete mittetäitmisel on õigus peatada või lõpetada töötutoetuse maksmine töötule töölerakendumise motivatsiooni puudumise tõttu.
Töötutoetuse saamise tingimused on järgmised: töötu on eelnevalt töötanud või olnud hõivatud mõne tegevusega, mis on võrdväärne töötamisega (n tegutsenud FIE-na, õppinud, olnud ajateenistuses) või tegevusega, mis on tema töötamist takistanud (n lapse või abivajaja hooldamine, vanglas karistuse kandmine). Töötutoetuse maksimaalne võimalik saamise periood on 270 päeva.
Töötutoetuse määr (400 krooni kuus) on püsinud muutumatuna alates 1999. aastast. Eestile on tehtud tõsine etteheide, et töötutoetuse tase ei ole kooskõlas Euroopa Sotsiaalharta tasemega, millele vastamise kohustuse on Eesti endale võtnud.
Töötutoetuse tõstmisest tekib 2007. aastal lisakulu 6,6 miljonit krooni, toetuse maksmiseks kulub järgmisel aastal kokku 80,2 miljonit krooni.
Kui 2005. aastal oli toetust saavaid töötuid 31 300, siis 2006. aastal prognoosime toetuse saajate tegelikuks arvuks 20 000 töötut. Töötute ja töötutoetuse osakaalu vähenemine on seotud Eesti kiire majanduskasvuga ja tööturu positiivsete arengutega.
Töötutoetuse määr peab olema kõrgem toimetulekupiirist, kuna toimetulekutoetus on vaesuse leevendamise viimane abinõu.
Toimetulekupiir
Toimetulekupiir tõuseb ettepaneku järgi 900 kroonini üksi elavale inimesele või pere esimesele liikmele ja 720 kroonini pere teisele ja igale järgnevale liikmele.
Kuna kehtiv toimetulekupiir ei taga enam inimestele minimaalselt eluks vajalike kulude katmist, tõuseb plaani kohaselt toimetulekupiir üksi elaval inimesel ja pere esimesel liikmel 900 kroonini, pere igal järgnevalt liikme kohta 720 kroonini. Seega kasvaks esimese leibkonna liikme piir 150 krooni ning igal järgneval liikmel 120 krooni. Selline tase aitaks hoida piisavat motivatsiooni inimestel tööle minna ning suurendaks samas koos töötutoetuse tõstmisega 1000 kroonini toimetulekutoetuse rolli puuduse leevendamise viimase abinõuna.
Sotsiaalharta täitmise aruandes on Eestile ette heidetud ka madalat toimetulekupiiri. Toidukorvi maksumus on tänaseks päevaks juba ületanud toimetulekupiiri summa (2005. aasta andmetel 816 krooni) ja käesoleva aasta jooksul kasvab see tõenäoliselt veelgi.
Aasta aastalt on vähenenud toimetulekutoetust saanud perekondade arv, koos sellega on vähenenud ka toimetulekutoetuse vahendite kulu. Samas on mõnevõrra kasvanud ühe taotluse kohta eraldatav summa. 2006 aasta 1. poolaasta andmetel vähenes vahendite kulu ning toetust saanud perede arv veelgi.
Toimetulekupiiri tõstmine 900 kroonini järgmisel aastal toob kaasa lisakulu 39,1 miljonit krooni. 2007. aasta eelarvekavas on toimetulekutoetuseks eraldatud 328 miljonit krooni.
Katrin Pärgmäe,
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
