Euroopa Liit loodi pärast kahte verist ja palju kannatusi toonud maailmasõda. Siinsed rahvad ja riigid mäletasid 1950. aastate alguses veel väga värskelt sõja hinda. Sellest alates sai Euroopa Liidust tänaseni ainulaadne rahu ja julgeolekuprojekt, mis on olnud väga edukas. Liikmesriikide majanduslik ja poliitiline lõimumine on toonud kõigile osalistele kasu ja jõukust ning andnud meie häälele maailmas enam kaalu.
Värskes Eurobaromeetri uuringus toetasid Eesti kuulumist Euroopa Liitu rekordilised 76% protsenti Eestimaa elanikest. See on liikmesriikide seas suuruselt neljas näitaja, mis annab tunnistust, et me mõistame hästi liidu tugevusi. Üksi jäämist meenutab meile järsult tänavu Eesti juubeliaastal Maarjamäel avatud kommunismiohvrite memoriaal, mille sissepääsule on kantud Paul-Eerik Rummo sõnad: „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere“.
Need samad sõnad kandis 2017. aasta juulis Eesti EL Nõukogu eesistumise avakontserdil Tallinnas kaunis eesti keeles ette Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk. Ta ei valinud seda mõtet juhuslikult, vaid ka poolakad teavad hästi, mis on ühtehoidmise ja koostöö kadumise hind.
Koostöös kriiside vastu
Euroopa Liit on ilma kahtluseta ka julgeolekuprojekt. Meie sammud kaitsekoostöö toetamiseks operatsioonivõime, ühisprojektide, teaduskoostöö, sõjalise liikuvuse, hübriidohtude, strateegilise kommunikatsiooni ja muudes valdkondades on olnud väga julgustavad ning me peame nendega jätkama. Euroopa Liidu ja NATO üha lähedasem koostöö aitab teineteist võimendada ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet uute ohtude suhtes.
Me kõik näeme, et viimased viis aastat on toonud Euroopale kaasa palju keerulisi väljakutseid. Olgu nendeks majandus- ja võlakriisi järellainetus, agressiooniaktid Euroopas, rändekriis, poliitiline kriis Ühendkuningriigi lahkumise näol ning seda saatev ja võimendav väärtuskriis. Sel kombel pandi korduvalt proovile meie jaoks niivõrd oluline Lääne ühtsus nii hoiakutes kui ka tegudes.
Peamine edasiviiv järeldus on, et me pole seni mitte piisavalt palju, vaid just liiga vähe koostööd teinud. Selle edukuse ainsaks tõeliseks mõõdupuuks on ühtsuse hoidmine, kompromissivalmidus ja enese tõekspidamistele kindlaks jäämine. Eesti Euroopa Liidu poliitika lähtub põhimõttest, et liit peab olema tugev, ta peab olema avatud, arenemisvõimeline ja ühtne. Eesti näeb Euroopa Liitu lahendusena meie ees seisvatele keerulistele ülesannetele, sest nagu ütleb vanasõna – kui juba külimit soola üheskoos ära söödud, siis võib juba ka kaaslasi kiita.
Ühisturg aitab ja loob jõukust
Euroopa Liit on kindlasti ka majandusprojekt. 60 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1958, jõustusid Rooma lepingud ja loodi ühisturg. See tugineb Euroopa Liidu neljale põhivabadusele, milleks on kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine liikmesriikide piires. See sama ühtne turg on loomisest saati olnud kõige mõjusam Euroopa liitja ning ka inimestevaheliste suhete toetaja.
Me tunneme seda avardunud ja piirideta liikumisvõimalustes, aga ka enda rahakotis ja pere eelarves. Eesti jõukuse tase läheneb juba 80 protsendile Euroopa Liidu keskmisest ning me peame pingutama, et kõik meie inimesed sellest osa saaksid. Euroopa Liidu liikmesriigid on Eesti peamised kaubanduspartnerid – ligi kolmveerand meie kaupade ja teenuste ekspordist läheb Euroopa siseturule. Selle taga on loomulikult tublide Eesti ettevõtjate, investorite ja tööinimeste panus, kes on loonud tooteid ja teenuseid, mida muu maailm soovib. Reeglitel põhinev ja avatud maailmamajandus ning tugevam ja sügavam siseturg on Eesti inimeste heaolule elulise tähtsusega. Eesti soov on, et see toimiks võimalikult väheste barjääridega ning asjatute bürokraatlike takistusteta kõigis liikmesriikides.
Digi kasvatab heaolu
Eesti suur tugevus on meie digitaalne ühiskond ning neid kogemusi oleme palju rakendanud Euroopa Liidu digitaalse siseturu loomisel. See mõjutab meie kodanike ja ettevõtete elu ning mugavust kõige lihtsamal tasandil: sidekulude ja rändlushindade kukkumine on siin kõige kiirem ja nähtavam muutus.
Samuti ka digiallkirjade kehtivus kogu Euroopa Liidus, äriühingute asutamise, piiriüleste tehingute tegemise ja vaidluste lahendamise võimalus, geoblokeeringu lõpetamine ja infosisu kaasaskantavus ning ühtne digivärav teenustele juurdepääsuks kõigis liikmesriikides puudutavad väga paljusid meist.
Kõige olulisemaks pean ma seda, et oleme saavutanud ka teiste riikide ja liidu institutsioonide mõttemaailma muutuse. Digi ei ole enam mingi iluasi, vaid aitab päriselt kasvatada ühiskonna heaolu, mida loovad koos nii kodanikuühiskond kui ka era- ja avalik sektor.
Palju pingeid on nii liikmesriikide vahel kui ka nende sees tekitanud rändeküsimused. Mul on hea meel tõdeda, et sihikindla tööga nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides, on Euroopas saavutatud kontroll massiliste rändevoogude üle. Samas on selge, et kokkulepet püsivate ja kohustuslike rändekvootide kohta ilma Euroopat lõhestamata ei sünni. Eesti peab endist viisi oluliseks, et abivajajate laiemasse abistamisse peaksid panustama kõik riigid, kuid ümberpaigutamine peab jääma vabatahtlikuks ning olema üks võimalikest meetmetest kriisiolukorras.
Üks on siiski kindel – Euroopa Liit väärib sellesse uskumist ja meie kõigi kõrget toetust. Ühtne, tugev ja edukas Euroopa on eestimaalaste huvides, sest me oleme enesestmõistetav osa Euroopast ja Euroopa Liidust.
Jüri Ratas, Eesti peaminister
