|
|
Septembris on soojuse müügihind 680,30 kr/MWh ilma käibemaksuta, praegu on Jõgeval konkurentsiameti kinnitatud piirhind 778,20 kr/MWh. Kui nafta hind püsib tänasel tasemel, siis küll maagaasi ja sellest tulenevalt ka soojuse müügihind oktoobrist tõuseb, kuid loodetavasti ei lähe sellel aastal üle kehtiva piirhinna. |
Maagaasi jätkuva hinnatõusu põhjuseks on gaasiostu hinnavalem, mis võtab arvesse eelneva kuue kuu keskmist naftahinda.
iii
Kütteperiood algab Jõgeval ka tänavu just siis, kui tarbijad seda ise soovivad ehk kui tekib piisav hulk soojavajajaid ja on mõistlik seadmed töösse panna.
iii
„Külmaks läheb veel enne valimisi ja meie oleme oma tegevuses poliitikast eemal. Populistlikke otsuseid, nii et kütmine on praegu odav ja pärast valimisi läheb kalliks, Eraküte ei tee,” ütles ASi Eraküte tegevjuhi asetäitja Priit Tiit. “Kindel on, et hinnad tänavu nii kõrgeks ei lähe, kui nad olid eelmisel aastal,” lisas ta.
iii
Ühistud saavad hinnaalandust
Eraküte tutvustas Jõgeval ka soodustust, mis seisneb loodavate korteriühistute toetamises. “Toetame loodavaid korteriühistuid ehk neid maju, kus moodustatakse korteriühistu, kes sõlmib meiega lepingu. Neile pakume me 12 kuu jooksul kuni 2010. aasta lõpuni 5-protsendilidt hinnasoodustust. Korteriühistutel on võimalik saada ka pikemaid maksetähtaegu,” lisas Priit Tiit.
Sellest, et korteriühistud moodustataks, on huvitatud nii Jõgeva linn kui AS Eraküte, mõlemad lubavad kortermajade elanikke ses osas aidata. Praegu on Jõgeval 46 nõukaaegset kortermaja Jõgeva Elamu hallata. Loodud on ka üheksa korteriühistut, millest vaid üks arvleb Eraküttega nii, et maja peale võetakse ühine arve.
“Soojaarve võib olla väiksem mitte ainult hinnast tulenevalt, aitab ka säästlikum tarbimine. Selleks peaksid ühe maja elanikud olema huvitatud, et kogu maja vähem energiat tarbiks. Kui iga korter eraldi maksab, kirutakse soojatootjat; koos tegutsedes saab ühistu maja kulutusi kontrollida ja vajalikke meetmeid rakendada, soojustada, paigaldada täisautomaatne soojasõlm, mille abil saab paremini kütet reguleerida jne,” selgitas Tiit.
Lisaks saab Eraküttelt pärida ka maja soojusetarbimise ajalugu, et saada teada, kui palju oleks võimalik kokku hoida maja soojustades või soojasõlme paigaldades jne. Erakütte kaudu saab ka vajalikke seadmeid soodsamalt osta.
Jõgeva linna nõukaaegsete paneelmajade olukord pole Erakütte esindaja hinnangul kuigi hea. AS Estivo poolt teostatud eeluuringu kohaselt on Jõgeva korruselamute energiakasutuse klass E, ehk 201 kuni 250 kWh/m2. Võrdluseks: A-klassi hoonete energiatarve on alla 100 kWh/m2.
Linnapea Kalmer Laini sõnul on ühistuid vaja juba sellepärast, et kortermajades elavatel inimestel tekiks samasugune peremehetunne, mis on eramaja omanikel.
“See tähendab vastutuse võtmist, et ühiselt tegutseda. Soojakao vähendamine on vaid osa maja korrashoiust. Igal inimesel on võimalik midagi ära teha ja Jõgeva linn tahab algatada uue meetme, millega samuti loodavatele ühistutele ühekordset toetust anda, olgu see siis soojustamise või ühistu asutamisega seotud, kuid oluline on mõista, et kortermaja elaniku mured ei lõpe korteriukse sulgemisega ja kõik ettevõtmised, mis lõpuks elaniku enda kulusid vähendavad, sõltuvad temast endast,” ütles Lain.
Külma me ei jää
Priit Tiit usub, et Venemaa ei keera gaasitoru kinni. Ja kui ta seda teebki, siis on Eesti Gaasil varud Läti maardlates ja lõpuks on ka Eesti Gaasi võrgustiku maht nii suur, et võimaldab mõnda aega toimida ilma tegelikult gaasi juurde saamata.
“On olemas vahendeid ja plaan. Kui asi peaks kriitiliseks minema, siis teame, kuidas käituda, aga külma me ei jää. Tänased gaasipõletid on võimalik küllalt kiiresti asendada õlipõletitega, õli saamine on ikkagi võimalik,” kinnitas Tiit.
Eelmise talve kogemused näitavad aga, et sooja saab kokku hoida väga lihtsate vahenditega. Mõistliku reguleerimisega on Tiidu sõnul võimalik soojust kokku hoida 10 protsenti ja isegi rohkem.
“Kuigi me müüme soojust ja meile meeldiks palju müüa, saame me aru, et tarbimine peab muutuma efektiivsemaks. Maju soojustatakse ja müügimahud vähenevad — see on normaalne protsess. Jõgeval köeti pikka aega ainult gaasiga ja soojuse hind oli oluliselt madalam kui nendes linnades, kus köeti ka hakkepuidu või põlevkiviõliga. Praegu on olukord muutunud. Nüüd tuleb mõnda aega vaadata, mis kütusehinnad teevad ja siis teha otsus alternatiivkütete osas,” rääkis Tiit.
JAANIKA KRESSA
